Eesti Vaegkuuljate Liit andis 7.jaanuaril üle Selge Kõneleja 2016 auhinnad

8. jaan. 2017

Laupäeval, 7.jaanuaril andsid Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatus koos aktiivsete liikmetega üle Selge Kõneleja auhinnad kolmele laureaadile.

Esimesena anti väärikas auhind üle Urmas Vainole, kes valiti Selgeks kõnelejaks telesaatejuhtide kategoorias. Urmas Vaino võttis vaegkuuljate delegatsiooni vastu Telemajas, kus ta tegi külalistele ka väikese ringkäigu. Kauaaegne Terevisiooni saatejuht oli väga liigutatud, et ta selle au osaliseks sai ning ta lubas ka edaspidi selgele kõnelemisele tähelepanu pöörata.

Teiste laureaatidega kohtusid vaegkuuljad Eesti Puuetega Inimeste Koja majas, kus Selge Kõneleja auhinnad anti välja parimale raadiosaatejuhile ning teatrinäitlejale. Pille Minev, kes teeb hommikusaateid raadios StarFM ja Märt Avandi, kelle koduteatriks on Pärnu Endla, olid väga rõõmsad toredate auhindade saamise üle. Iga Selge Kõneleja sai väikese kullakarva kõneleja kuju, kuhu on graveeritud ka laureaadi nimi. Lisaks kingiti igale võitjale ka meepurgike ja kurgutee. Pille Minev ja Märt Avandi jäid vaegkuuljatega mitmeks tunniks vestlema ning vastasid heameelega kohaletulnute küsimustele.

Eesti Vaegkuuljate Liidul on väga hea meel, et Selge Kõneleja auhindu on jagatud juba neljandat aastat nendele inimestele, kes on tõepoolest suurepärase diktsiooni ja selge kõneviisiga. Selgelt kõnelemine on oluline kõigile, mitte ainult kuulmislangusega inimestele ning seepärast valisid selgeid kõnelejaid nii vaegkuuljad kui ka normkuulmisega inimesed. Ka sel aastal jätkatakse traditsiooni ning aasta lõpus valitakse Selged Kõnelejad nende hulgast, kelle kõne selgus on väärt tunnustamist ja esiletõstmist.

Täiskasvanute kuulmislangus: kasvav probleem Euroopas

2. jaan. 2017

Investeering kuulmistehnoloogiasse parandab elukvaliteeti ja säästab raha ühiskonnas

Kuulmislangus on üks kõige keerulisemaid tervise- ja sotsiaalseid probleeme Euroopas. Suhtlemine on iseloomulik meile kõigile ja see on maailmas tegutsemisvõime aluseks: suhtleme pereliikmetega, sõprade- ja partneritega, tööl või mujal ennast teostades ning meie tervise ja heaolu säilitamine toimib läbi sotsiaalsete sidemete.
Kuulmiskahjustus halvab meie suhtlemisvõimet ja seetõttu mõjutab elu kõiki külgi. Siiski selle mõju sageli ei märgata ja sellega ei tegeleta.

  • 51 miljonil täiskasvanul kogu Euroopas on kuulmislangus ja nende inimeste arv kasvab (EFHOH 2016).
  • Lääne-Euroopas kaotavad üle 70. aastaste inimesed kuulmiskahjustuse tõttu kõige rohkem produktiivset aega (Davis 2016).
  • Raske kuulmislangusega eakad on viis korda suurema dementsuse riskiga, kui need, kellel on normaalne kuulmine (Lin 2012).
  • Kuulmislangusega vanemas eas inimestel on suurem oht ​​sattuda sotsiaalsesse isolatsiooni ja kuulmislangus vähendab vaimset heaolu (Shield 2006).
  • Kuulmislangusega vanematel inimestel  on kaks ja pool korda suurem tõenäosus kogeda depressiooni kui ilma kuulmislanguseta inimestel (Mathews 2013) ja neil on suurenenud risk sügavaks depressiooniks (Davis 2011).
  • Sotsiaalne isolatsioon mõjutab tervist (Cohen 1995) ning vanematel inimestel on tugev seos kuulmislanguse ning kognitiivse allakäigu(Lin 2013), vaimuhaiguse ja dementsuse (Lin 2011) ja enneaegse surmaga (Friburg 2014 Contrera 2015).
  • Kuulmislangust seostatakse suuremate meditsiiniliste- ja sotsiaalteenuste tarbimisega.
  • Kuulmislangusega inimeste hulgas on kõrgem tööpuudus ja madalam tööhõive (Kochkin 2015).
    Aruannet ja uurimust  toetati Cohleari haridusliku stipendiumiga.
    Aruande on koostanud: Brian Lamb OBE, Sue Archbold PhD ja Ciaran O’Neill.
    Loe edasi…

Selged kõnelejad 2016

31. dets. 2016

Aasta viimasel päeval on mul võimalus edastada häid uudiseid!
Eesti Vaegkuuljate Liit valis 2016 aastal kolm uut Selge kõneleja laureaati.
Selge kõnelemine on tähtis kõikide, mitte ainult kuulmispuudega inimeste jaoks.
Hääletus oli avalik, hääletada said nii kuulmispuudega kui ka normkuulmisega inimesed.
Selged kõnelejad 2016 valiti kolmes kategoorias, tele- ja raadiosaatejuhtide ning teatrinäitlejate seast.

Võitjateks osutusid:

Telesaatejuht Urmas Vaino

Raadiosaatejuht Pille Minev

Teatrinäitleja Märt Avandi

Palju õnne laureaatidele!

 

Auhinnad antakse üle lähiajal, täpsed kuupäevad on kokkuleppimisel.

Meeldetuletuseks ka eelmiste võitjate nimed:

2013 Mihkel Kärmas
2014 Marko Reikop ja Owe Petersell
2015-Anu Välba, Märt Treier ja Helgi Sallo

 

Ilusat ja rõõmsatujulist aastavahetust!

Külliki Bode

2017. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

27. dets. 2016

Uued toetused ja hüvitised


  • Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.

  • Ühe vanemaga pered saavad tuge elatisabifondist

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Lisainfo: http://sm.ee/et/elatisabi

  • Üksi elavad pensionärid hakkavad kord aastas saama 115 eurot toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/uksi-elavatele-pensionaridele-hakatakse-jargmisest-aastast-maksma-toetust
Loe edasi…

Eestikeelsed subtiitrid Eesti filmidele

21. dets. 2016

Eesti Vaegkuuljate Liidu ja Eesti Filmi Instituudi koostöös on valminud kaheksale kodumaisele filmile eestikeelsed subtiitrid. Need on: “Eestlanna Pariisis”, “Elavad pildid”, “Free Range”, “Kertu”, “Kirsitubakas”, “Mandariinid”, “Mina olin siin” ja “Nullpunkt”.

Nii vaegkuuljate kui ka kurtide jaoks pole seni olnud võimalik eestikeelsetest filmidest osa saada, kuna kõnet kuulmata ei ole võimalik filmi sisu mõista.
Omakeelsed subtiitrid pole vajalikud mitte ainult vaegkuuljatele ja kurtidele vaid ka teistele ühiskonnagruppidele. Näiteks neile, kes alles õpivad eesti keelt ning kellel kõnekeelest aru saamine on raskendatud. Subtiitritega filmide vaatamine sobib ka neile, kes mingil põhjusel ei saa filme valjema heliga kuulata, näiteks lapsevanemad väikelapse uneajal, rahvarikastes kohtades jne.

Eesti Vaegkuuljate Liit tegutseb jätkuvalt selle nimel, et kõik seni tehtud ja tulevased eestikeelsed filmid saaksid eestikeelsed subtiitrid. Eesti Filmi Instituut on levitoetuse saanud filmitootjatelt nõudnud alates 2014 aastast subtiitreid. Seetõttu on lisaks eespool mainitud filmidele subtiitrid olemas ka uutel filmidel : “Klassikokkutulek”, “Päevad, mis ajasid segadusse”, “Perekonnavaled”, “Ema”, “Polaarpoiss”, “Luuraja ja luuletaja”, “Must alpinist”, “Supilinna salaselts,” “Õnn tuleb magades”, “Lotte reis lõunamaale” ja “Taarka”.
Juba täna (21.12) näitab ETV2 mängufilmi “Elavad pildid”. Lisaks veel tulemas Elavad pildid – 21.12 ETV2, Kirsitubakas – 25.12 ETV2, Eestlanna Pariisis – 28.12 ETV2, Nullpunkt – 1.01 ETV, Kertu – 2.01 ETV.
Samuti võib paljusid neist filmidest näha ka Starmani ja Telia videolaenutuses.

Rohkem infot eestikeelsete filmide ja subtiitrite kohta leiate EVL kodulehelt:
http://www.vaegkuuljad.ee/subtiitrid

Abivahendite soodusperiood kestab aasta lõpuni

20. dets. 2016

Tänavu pole abivajajatel tarvis enne 16. detsembrit abivahendite pakkujate juurde kiirustada, et aastalõpu varusid soodsalt soetada. Sotsiaalkaitseministri uue määruse kohaselt kestab sel aastal ostetavate abivahendite soodusperiood aasta lõpuni. Küll aga tasub meeles pidada, millised dokumendid peavad soodustuse saamiseks kaasas olema.
Abivahendite üürimise ja müügiga tegeleva Invaru klienditeeninduse valdkonna juhi Kadri Tiido sõnul on jõulukuu tänavu abivajajate jaoks rahulikum. Erinevalt möödunud aastast kehtivad soodustingimused abivahendite soetamiseks seekord käesoleva aasta lõpuni jajätkuvad pärast seda uuel aastal taas.„Möödunud aastal oli meie esindustes detsembri keskpaigas tihe liiklus, sest soodustingimused abivahendite soetamiseks kehtisid just kuu keskpaigani,” rääkis Tiido.


Loe edasi…