Ilusat kevadet

20. märts 2017

Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatus soovib kõikidele ilusat kevade algust!

Tervisepoliitika vajab uusi sihte

20. märts 2017

Praxise poolt tehtud tervishoiu analüüs näitas rahva tervise seisu halvenemist ja ka rahulolematuse kasvu arstiabi kättesaadavusega.

Analüüsi eesmärgiks oli hinnata perioodil 2009–2016 ellu viidud Rahvastiku (RTA) tervise arengukava meetmete ja tegevuste tulemuslikkust strateegia eesmärkide saavutamisel ning anda sisend RTA edasiste meetmete ja tegevuste planeerimiseks.
Loe edasi…

Madalapalgaliste töötajate toetus 2017. aastal

20. märts 2017

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus saada tulumaksu tagasimakse, mille täpne summa arvutatakse välja töötaja tuludeklaratsiooni andmete alusel.
Loe edasi…

Sotsiaalkomisjon hindas töövõimereformi esimesi kogemusi

20. märts 2017

Pressiteated, Sotsiaalkomisjon
06.03.2017

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna riigiasutuste ja huvigruppidega töövõimereformi esimesi kogemusi uute teenuste käivitamisel, töövõime hindamisel ning töövõimetoetuse määramisel.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti hinnangul pidas komisjon üheks suurimaks probleemiks seda, et pooltel juhtudel puuduvad terviseinfosüsteemis vajalikud terviseandmed töövõime hindamiseks. „Kuna probleemi tõid esile nii töötukassa kui sotsiaalkindlustusameti juhid, siis sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil kutsuda kokku nõupidamise, et parandada terviseandmete kvaliteeti. Samuti soovib sotsiaalkomisjoni kuulda põhjendusi, miks perearstid ja eriarstid terviseandmeid digitaalseid ei täida, kuigi kehtiv seadus neid selleks kohustab,“ ütles Kütt. „Kui töötukassa peab terviseseisundi kohta küsima ise andmeid ravivalt arstilt, siis see pikendab inimese jaoks töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmine viibib,“ lisas Kütt.
Loe edasi…

Kuulmispuudega inimesed soovivad vaadata eestikeelseid filme ja saateid

3. märts 2017

Pressiteade

3.03.2017

3. märtsil tähistatakse rahvusvahelist kuulmispäeva. Eesti Vaegkuuljate Liit soovib märtsikuu jooksul juhtida tähelepanu kuulmispuudega inimestele ning tõsta inimeste teadlikkust kuulmishoiust.

 Meedikute sõnul võib kuulmiskahjustusega inimeste hulk küündida kuni 16- 20% elanikkonnast. Seega võib Eestis elada umbes 200 000 inimest, kelle kuulmine ei ole päris selline nagu peaks. Viipekeelt kasutavaid kuulmispuudega inimesi, keda on harjutud nimetama kurtideks, on hinnanguliselt 1500-2000.

Kuulmispuudega inimesed soovivad samuti kuuluda Eesti kultuuriruumi ning saada osa omamaistest telesaadetest ja filmidest. Paraku on suur probleem, et enamikel kodumaistel saadetel ja filmidel puuduvad subtiitrid. Nii on Eestis kuni 20 % inimestest olnud tegelikult eestikeelsest televisioonist lihtsalt ära lõigatud. Näiteks meie kõigi lemmikud, nagu „Siin me oleme“ või „Kevade“ on vaegkuuljatele ja kurtidele kättesaamatud.
Loe edasi…

Euroopa Vaegkuuljate Liidu küsitlus hiliskurdistunutele

4. veebr. 2017

Palume täita küsimustiku neil kuulmislangusega inimestel, kelle kuulmine hakkas langema elu jooksul, st kes sündisid kuuljana, omandasid kõnekeele ning seejärel kaotasid kas järk-järgult või äkitselt kuulmise.

Küsimustik asub siin (inglise keeles): https://www.surveymonkey.co.uk/r/G2Z77QB

Eesti keelne tõlgitud küsimustiku fail: EFHOH Küsimustik rõlgitud-täidetav

Võite võtta eestikeelse ankeedi inglisekeelse kõrvale ning kasutada seda abimaterjalina, aga võite täita ka eestikeelse dokumendi ning meile tagasi saata (info@vaegkuuljad.ee), sisestame teie vastused ise elektroonsesse keskkonda.

Küsimustiku täitmise tähtaeg on 28.veebruar.

Suured tänud juba ette neile, kes viitsivad panustada!

Käsiraamat “Teekond erilise lapse kõrval”

23. jaan. 2017

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis 2016 aasta detsembris välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest nii sotsiaal-, haridus-, tervise kui tööelu valdkonnas ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel:

Erivajadustega ja puudega laste lähedaste igapäevane mure on, kuidas orienteeruda teenuste ja toetuste rägastikus. Paralleelselt tuleb suhelda nii riigi, omavalitsuse, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldus- ja arengu toetamise vajadusega last. Vajalik info on küll kusagil olemas, kuid tervikpilti on raske ja väga ajakulukas ette saada, mistõttu ei jõua abivajajad sageli olemasoleva abini. Selle probleemi leevendamiseks andis EPIKoda välja käsiraamatu puudega laste vanematele.
Loe edasi…