Kuidas suhelda vaegkuuljaga

Reeglid rääkimisel kurdi või vaegkuuljaga

Elus ei saa läbi ilma reegliteta. Järgnevad reeglid on kurdi või vaegkuulja inimesega vestluse läbiviimisel hädavajalikud teada ja täita (kuigi kurdid ise tagasihoidlikult ütlevad: “soovitatavad täita”).

Enne vestluse alustamist loo pilkkontakt. Vajadusel võid viibata tähelepanu tõmbamiseks käega. Kurti võib ka kergelt puudutada, et ta aru saaks, et keegi temalt midagi tahab. See võimaldab kurdil oma tähelepanu kõnetajale kontsentreerida.

Häälda sõnu selgelt (mitte üle pingutades) ja mitte liiga kiiresti.

Räägi normaalse häälega ja mitte liiga valjusti kuigi mõned inimesed seda õigeks peavad (“muidu ei kuule sa ju midagi…”). Just kuulmishäirega inimesele võib see ebameeldiv olla, enamus kuulmishäirega inimestest on helitundlikumad normaalselt kuuljatest. Kuulmisaparaadikandjale võib kõrva karjumine isegi kõrvas valu tekitada.

Ära sosista ega räägi kurdile otse kõrva. Vaata kurdile rääkides alati otse näkku, ta peab jutuajamise käigus sinu näopilti nägema.

Ära seisa valgustatud taustal (näiteks akna ees), hoolitse selle eest, et su suu oleks korralikult valgustatud. See võimaldab su näoilmest ja huulte liigutustest paremini aru saada.

Mitte kunagi ära hiili ootamatult nähtavale, eriti mitte kurdi selja tagant. See ehmatab.

Ära käi rääkides mööda ruumi ringi, ära räägi kurdi selja taga.

Ära karju talle midagi eemalt, mine tema juurde.

Ära kata oma nägu juustega, võta käsi rääkimise ajal suu eest ära, ära mälu midagi rääkimise ajal.

Väldi vestluse ajal lärmi (raadio, televiisor, muusika jms).

Moodusta lühikesed ja selged laused. Teemavaheldustega põimlausetest ei saa kurt aru. Juhul kui ta üle küsib, ära muuda hääletooni valjemaks, korda uuesti, vajadusel ütle või isegi kirjuta märksõnad.

Tähtis informatsioon nagu kuupäev, kellaaeg, telefoninumber, nimi jms on soovitav kirjutada. Ka kasutatud teemavälised väljendid on soovitav eraldi teada anda.

Eriti tähtsate teadete puhul on oluline alati üle küsida, et kas ta ikka sai aru mis öeldi.

Ära tee vaegkuulja juuresolekul vaikseid kõrvalmärkusi. Ta näeb ümbritsevaid inimesi teisiti kui kuuljad ning võib märkusi endalesuunatuteks pidada. See solvab igal juhul. Vajadusel anna talle teada, et selgitad seda talle hiljem.

Ära vasta vestlusringis mitte kunagi kurdi eest ega küsi tema kohta kolmandalt isikult. Ta oskab ise vastata kui ta ainult teada saaks mida küsiti. Tema eest vastamine on vestlusest väljatõrjumine, solvav eestkostmine. Anna talle täpset üheselt mõistetavat informatsiooni. Küsimustest arusaamine vajab aega, ta ei suuda kiiresti vastata.

Kui seltskonnas on keegi kurt, püüa ta vestlusesse kaasa haarata, sest vaatamata inimeste keskel olekule on ta sageli üksi oma vaikuses.

Ärge rääkige läbisegi, rääkige ühekaupa, sest kurt suudab aru saada vaid temaga otseselt suhtleja jutust.

Võib juhtuda, et on tekkinud üleüldine naer, elevus vms. Anna kurdile teada, milles asi. Vastasel juhul võib ta arvata, et näiteks tema üle naerdakse.

Ära ütle kurdile “ole õnnelik, et sa seda ei kuulnud” või “ole õnnelik, et sa pime ei ole”.

Kurdil peab olema endal õigus otsustada kas ta tahtis seda kuulda või mitte.

Vaegkuuljad kuulevad erinevates situatsioonides erinevalt hästi, halvasti või ka üldse mitte.>Tujuga ei ole siin midagi tegemist. ära ütle sellepärast “sa kuuled ainult seda mida sa tahad”.

Kui vaegkuulja on kehalises tegevuses, arvesta sellega, et ta ei saa enamasti korraga kuulata ja oma tegevust jätkata.

Vaegkuulja ei ole inimene, kellele “ei tohi midagi öelda”. Vastupidi, temale tuleb alati öelda:

  • kui ta räägib ülemäära valjusti või vaikselt,
  • kui ta teiste vestlust segab arvates, et keegi tema juttu ei kuule,
  • kui ta vahele räägib märkamata, et teised räägivad.

Vaegkuuljad on inimesed, kes ise on sunnitud vajadusel oma suhtlemistakistusest teada andma. Nad peavad selgitama kas ja kuidas nad kuulevad ning aru saavad. Enamasti nad ka seda teevad.

Kui nüüd reeglite läbilugenuna arvad, et on hirmraske kurdiga rääkida (pole üldse küsimus, muidugi on raske!), siis võiksid korraks mõelda, et ümberpöördult on võrreldamatult raskem.

Ära mõtle mitte kunagi: “Ole üksi oma murega!”
Arstide statistika kohaselt kasvab igasuguste abivajajate arv iga päevaga…

Allikas eda.faulhuber.com/reeglid.html