Müra

TÖÖTAJATE KAITSMINE MÜRA EEST

Lühendatult Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri projektijuhi Tim Tregenza ettekandest konverentsilt “PEATAGE MÜRA” Tallinnas, 27.10. 2005

Väga suur hulk inimesi puutub igapäevases töös kokku ülenormatiivse müra või ebamugavust põhjustava taustmüraga. Müra on soovimatu ja kahjulik heli. Miljonid töötajad Euroopas puutuvad müra ja sellest tulenevate ohtudega kokku iga päev. 7 % töötajatajaist kannatab tööst põhjustatud kuulmishäirete all.
Mürast tingitud kuulmiskahjustus on üks sagedasemaid kutsehaiguseid Euroopa Liidu riikides. Töökeskkonnas on palju tegureid, mis mõjutavad potentsiaalseid mürariske. Need on: müra tugevus (intensiivsus), müra kestus, impulsiivsus jt.
Müraga kokkupuude kätkeb endas hulgaliselt riske töötajate tervisele ja ohutusele.Tugev müra hävitab sisekõrva rakke, mille tagajärjeks on kuulmispuudulikkus. Müra kahjustab südant ja veresoonkonda. Ja aitab kaasa stressi tekkimisele.
Mürariskide vähendamiseks töökeskkonnas tuleks teostada:
– riskide hindamine (kaardistamine);
– riskide ennetamine ja ohjamine;
– isikukaitsevahendite rakendamine, mürallikate kõrvaldamine;
– rakendatud meetmete kontrollimine.

NB!
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/10 artikkel 5, lõige 1 EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta, seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega, kohustab alates 15. 02.2006 kõiki liikmesriike tagama meetmed müraga kokkupuutest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.
Direktiiviga on kehtestatud ka uueks müraga igapäevase kokkupuutumise piirväärtuseks 87 dB.

Rootsi Vaegkuuljate Liit (HRF) ja Norra Vaegkuuljate Liit (HLF) viivad 2006. aasta oktoobris läbi kampaania “kuulmispuudega inimene müra keskkonnas”.
Eesti Vaegkuuljate Liidul (EVL) on plaanis samasisuline üritus korraldada 2007 aasta oktoobris.

MÜRA VÕIDUTSEB!

Lühendatult Riina Luige ja Aleksander Pulveri artiklist ajakiri Postimees “Arter” 15.10. 2005 nr 41/295

Juba Vana-Rooma luuletaja Juvenalis kaebas, et tänavalt kostev vankrimüra ei lase tal kirjatöösse süveneda ning ta on sellest lausa haige. Sajandeid hiljem oleme mürale – oma igapäevasele saatjale juba selgelt alla jäämas!

Müraks nimetatakse kõiki keskkonnategureid, mis inimest häirivad. Inimese organismis on automaatne süsteem, mis reageerib igale keskkonnas olevale heliallikale. Senine tegevus katkestatakse ja oluline tähelepanu kandub müratekitajatele. Oma tegevuse pidev katkestamine ongi väsimuse põhjuseks.

Organism on aga suuteline ka adapteeruma ehk mitte enam tähele panema, et viibitakse müra keskel. Inimese tegevus efektiivsus muutub aga sellises olukorras pidevalt viibides üsna kesiseks. Ka autoavariid on sageli põhjustatud kõrges müra foonis (mootorimüra, tümpsmuusika jm).

Järjest laienev müra pealetung olmes ja töökeskonnas paneb meid kõiki sellele mõtlema. See pole mingi teise- või kolmandajärguline, vaid lausa eluküsimus!

Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu on välja andnud müradirektiivi, milline peaks jõustuma 2006. aasta veebruaris. Seal on sätestatud mürale esitatavad tervisekaitse nõuded ja standardid.

Välja on antud veel teinegi korraldus: kõik EL-i liikmesriigid peavad tegema mürakaardid ja pakkuma välja lahendusi, mis elukeskkonda parandaksid. Tervisekaitseinspektsiooni füüsika labori juhataja Margus Mihkelsoo sõnul peab Tallinna mürakaart valmima 2007.aasta juuliks.

Et mürast on saanud Euroopa riikides tõsine probleem (mõnede spetsialistide hinnangul on tegu stressoriga number üks), on Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur algatanud veel sellel aastal müravastase kampaania. Deviisi all “Peatage müra” toimuvad müravastased üritused kõigis EL-i riikides.

Kuigi müra on füüsikaliselt mõõdetav ja väljendatakse detsibellides (dB), on heli tugevus ja selle müraks pidamine üks vaieldavamaid teemasid nii töö, kui ka olmesituatsioonides See on seletatav müraskaala logaritmiga, kust selgub, et helitaseme tõustes isegi kolme detsibelli võrra, selle intensiivsus kahekordistubja on tunnetatav topelt ebameldivana! Kuid kõik on suhteline: vaikses köögis tilkuv kraan häirib, kohisev meri aga rahustab! Tänavamüra kuuldeaparaati kasutaval inimesel on mitmekordselt tugevam, kui normaal-kuuljal. Müra tajumine on sügavalt subjektiivse iseloomuga asi, sõltudes mitte ainult heli valjusest, vaid kuulaja meeleolust, hingeseisundist, helimeeldivusest ja paljudest muudest teguritest. Oma arvamusi, ettepanekuid ja sõnumeid ebanormaalste müratasemete kohta.võite esitada maakondlikule tervisekaitsetalitusele. Vaegkuuljad, ühineme meiegi müravastase kampaaniaüritustega “Peatage müra”.