Ajalugu

AJALOOLINE ÜLEVAADE VAEGKUULJATE ORGANISATSIOONILISEST TEGEVUSEST EESTIS

EESTI VAEGKUULJATE LIIT 

 Koostanud Uno Taimla

 

   Kuulmispuudega inimeste probleemidega hakati Eestis teadlikumalt  tegelema   juba enam kui kolmkümmend aastat tagasi. Ametiühingute Nõukogu juurde  moodustatud Vabariiklik Surdokomisjon koostöös Kurtde Ühingu ja kõrvaarstidega viisid Eestis läbi küsitluse ca 9000 kuulmispuudega inimese kohta. Koostati vastav andmebaas. Tartu Riikliku Ülikooli teadlastel valmis selle alusel uurimistöö ja 1988. aastal anti välja kogumik : Kuulmispuudega inimesed ja nende probleemid Eestis.

Ametiühingute Nõukogu poolt kinnitaud integratsiooniprogrammis oli olulisel kohal  kurtide ja vaegkuuljate õppimise-, töö- ja olmeprobleemide lahendamine. Soomes olid vaegkuuljate organisatsioonid tegutsenud juba varem. Soomlaste kontaktivõtmised Eesti Kurtide Ühinguga olid võimalikud vaid turismireiside nime all. Viibides nõukogude turistina Soomes, sai mitteametlikult kohtuda Helsingi Vaegkuuljate Ühingu esindajatega.

003S

Kaheksakümnendatel aastatel arendas Tallinnas asuv Tondi Elektroonikatehas   kuuldeaparaatide  tootmist. Neid  turustati üle kogu tolleaegse NSV Liidu! Ka Eestis leidsid need aktiivset  kasutamist. Saksamaa Šlešwig Holšteini Instituudi abiga alustas Tallinnas 1991.aastal tööd  Kuulmisrehabiltatsiooni keskus. Kuni käesolevani on selle keskuse tegevust juhtinud kuuldeaparaatide spetsialist Arvo Kannel.

Paljudel vaegkuuljatel tekkisid probleemid saadud kuuldeaparaadi kasutamisega. Inimesed vajasid nõuandeid, õpetust ja informatsiooni ning omavahelist suhtlemist.

004S

1992. aasta augustis Eestit külastanud  Soome KHL delegatsioon (Jorma Olli, Kalle Tervaskari, Mirja Liisa Rontu ja Sari Hirvonen) andsid vajalikud tegevusjuhised ja instruktsioonid Eestis Vaegkuuljate Ühingu moodustamiseks.

  6.märtsil 1993. aastal toimuski Tallinnas Eesti Vaegkuuljate Ühingu (EVKÜ) asutamiskoosolek. Kinnitati põhikiri ja valiti 11-liikmeline juhatus:

Mati Eisler, Arvo Kannel, Raul Murel, Jaak Müürsepp, Kaljo Johansoo, Katrin Kruustük, Ants Siimer, Rein Muul, Uno Taimla, Kaarel Kotsar ja Priit Rannut.

EVKÜ Juhatuse esimeheks valiti Uno Taimla. 

Vastloodud Ühingu põhieesmärkideks ja tegevusteks kinnitati:

–          Vaegkuuljate probleemide teadvustamine ja nende lahendamisele kaasaaitamine.

–           Osalemine kuulmispuudega inimesi puudutavate seaduste ja muude õigusaktide ning arengukavade väljatöötamises ja elluviimises.

  • Koostöö tegemine sotsiaal-, tervishoiu-, kuulmisrehabilitatsiooni asutustega.
  • Vaegkuulmisalaste publikatsioonide ja infomaterjali väljaandmine ja levitamine, info- ja teabepäevade ning koolituste korraldamine.
  • Liikmesorganisatsioonide tegevuse koordineerimine ja toetamine.
  • Koostöö tegemine liidu tegevusest huvitatud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega nii Eestis, kui ka välismaal

Juba 1993. aastal sõlmiti Eesti Vaegkuuljate Ühingu ja Soome Kuulmishoolde Liidu vahel k o o s t ö ö  leping. Veel sama aasta detsembris toimus Tartus, praeguses Hiie koolis, Eesti ja Soome noorte vaegkuuljate ühisseminar.

Vaegkuuljaid, kes soovisid saada ühingu liikmeks, oli Eestis  palju.

Tegevuste läbiviimiseks tuli leida rahalisi vahendeid. Vähesel määral toetas vastloodud ühingut ka Sotsiaalministeerium.Tänu EPI Koja ja  Fondi poolt soetatud arvutitele avanes võimalus  hakata koostama vaegkuuljaile vajalikke infomaterjale.

1994. aastal alustati kuulmisabi info- ja teabeürituste läbiviimisega. Paljud osavõtjad astusid EVKÜ liikmeks.

1995. aasta veebruaris ilmus Ühingu esimene INFOLEHT. 21-22.03. toimus Tallinnas nõupidamine noorte vaegkuuljate rahvusvahelise kokkutuleku „Summer Camp 95“ läbiviimiseks Eestis. 24.04 asutati Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing. Juhatuse esimeheks valiti Ilse Pärnsalu.

Koostöös EELK Diakooniakeskusega viidi läbi tugiisikute koolitus, kus lektorina esines Soome KHL spetsialist Virpi Koivistoinen.

 

1996. aasta.

10.08. võetakse Eesti Vaegkuuljate Ühing Soome Kuulmisliidu toetusega rahvusvahelise vaegkuuljate organisatsiooni IFHOH liikmeks. Ilmus „Eesti Kurtide elu ajaramat“, mille autoriteks olid EVKÜ liikmed Juta ja Kaarel Kotsar. EVKÜ liikmete õppekoolitusel Karaskil osalesid ka Soome ja Leedu vaegkuuljad.

pilt 20-02
EVKÜ INFOLEHT hakkas kandma nimetust AURIS.

 

1997.aasta.

Vaegkuuljate Ühingu üldkoosolekul 15.01. valiti 17-liikmeline Volikogu, 7-liikmeline Juhatus ja  3-liikmeline revijonikomisjon. EVKÜ Juhatuse esimeheks valiti taas Uno Taimla. 15. 03. sai  juriidilise staatuse Eesti Vaegkuuljate Liidu Tartu organisatsioon. Juhatuse esinaiseks valiti Aime  Paliale.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Strasbourgis noortejuhtide õppekursustel osales Kristi Luhter. Vaegkuuljate Ühingu  liikmetele valmistati uued liikmekaardid. Koostöös kuulmisala spetsialistidega koostati ja anti    välja teatmik „KUULMISABI“  24.09 moodustati Rapla Vaegkuujate Selts. Juhatuse esinaiseks valiti Malle Tähe.


1998.aasta
.
27-29 01. viidi läbi rehabiltatsioonialane seminar Karaskil. 17.02. Kuulmiskeskuste juhtide  nõupidamine AS Tondi Elektroonikas. 19.05. toimus hotell Viru konverentsikeskuses  Soome  KHL ja Eesti Vaegkuuljate Ühingu ühisseminar. Noored vaegkuuljad  osalesid   mitmetel  Rahvusvahelise Vaegkuuljate  Organisatsooni  seminaridel ja konverentsidel Strasbuorgis ja Stockholmis. Kuulmiskahjustuste ennetustööna sai 1998. aastal  läbiviidud koos mitmete ametkondadega ja spetsialistidega vabariiklik mürakonverents. Koostati ja anti välja brošüür „Müra kui sotsiaalne probleem“.

 OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Koostöös kuulmispuudega inimeste organisatsioonidega ja koolidega, koostati ja anti Sotsiaalministeeriumile üle „Vabariiklik kuulmisrehabilitatsiooni programm“


1999. aasta –
ühiskond igale eale

6.02 toimus EVKÜ aastakoosolek Tallinnas. Valitakse 6-liikmeline EVKÜ Juhatus: Uno Taimla (esimees), Teet Kallaste, Elina Kabanen, Arvo Kannel, Mati Pajo ja Vassili Volhovitski. Revisjonikomisjon: Enn Kiiler, Mare Kelder ja Mare Brock.

16.03. toimus Nõmme Vaegkuuljate Seltsi asutamiskoosolek. Juhatuse esimeheks valitakse Rein Järve. 4 – 5.06.  korraldati Porkunis õppeseminar ühingute juhtidele ja juhatuste liikmetele. 15 -17. 06. kuulmisnõustajate õppe-koolitus Tallinna Diakooniakeskuses. 13 -14.07. EVKÜ noortelaager Kaius. 17-24.10. osalesid EVKÜ noorte esindajad: Kristi Luhter, Ain Koppel ja Teet Kallaste Strasbourgis IFHOHYP korraldatud rahvusvahelisel õppeseminaril.

19.10. sai juriidilise staatuse Saaremaa Vaegkuuljate Ühing. Juhatuse esimeheks valiti Heldur Kukk

Rootsi Värmlandi Invaühingu juhi Stig Björklundi ja Karlstadi Vaegkuuljate Ühingu juhi  Tornbjörn Ranefell ettepanekutel sõlmiti koostööleping Eesti Vaegkuuljate Ühinguga

017

Kavandati ühingute asutamine nendesse maakondadesse, kus ühingut veel ei olnud ja viima läbi koolitusi  ühingute juhtidele ja juhatuse liikmetele.

17.11. toimus Järvamaa Vaegkuuljate Ühingu asutamine. Juhatuse esinaiseks valiti Sirje Sarik.

27.11. asutati Lääne – Virumaa Vaegkuuljate Ühing. Juhatuse esinaiseks valiti Piret Landsov.


2000. aasta

19.02. toimus EVKÜ aastakoosolek. 12.04 teostatakse Eestis esmakordne sisekõrvaimplantaadi operatsioon. 25.04. Kuulmisabialane teabepäev Tartus, millel osalesid lektoritena TÜK Kuulmisakeskuse spetsialistid. 26-27.05 EVKÜ liikmete koolitus Viljandis Rootsi HRF lektorite juhendamisel. 9-10. 06. osales EVKÜ delegatsioon Soome Kuulmishoolde Liidu 70. aastapäeva tähistamisel Kopios.

4.10. asutati Ida Virumaa Vaegkuuljate Ühing.

006

Juhatuse esinaiseks valiti Eha Laanemets. 1.11. asutati Põlva Vaegkuuljate Ühing. Juhatuse esinaiseks valiti  Milvi Ojavere.  Ilmus noorte ajakirja „Meie ise“ esimene number. (toimetajad Kristi ja Teet Kallaste) Kuulmisabialast informatsiooni ja teavet ühingute tegevuse kohta avanes nüüd vaegkuuljaile võimalus saada ka  EVKÜ koduleheküljelt internetis. Koostati ja toimetati EV Sotsiaalministeeriumi Vanuripoliitika komisjoni toetusel väiketrükis „Kuulmine ja vananemine“.


2001. aasta

17.02 toimus Tallinnas EVKÜ Üldkoosolek. Jätkati EVKÜ ja Värmlandi HRF koostööprojekti elluviimist. 27.02. asutatakse Jõgeva Vaegkuuljate Ühing, juhatuse esinaiseks valiti Sirje Haavel. 1.03. toimus Võrumaa Vaegkuuljate Ühingu asutamisekoosolek. Juhatuse esimeheks valiti Johannes Siidra. 2.03. moodustatakse Valga Vaegkuuljate Ühing. Juhatuse esimeheks valiti Eda Lepik. Viljandi Vaegkuuljate Ühingu asutamine oli 24. märtsil. Juhatuse esinaiseks valiti Erika Kiviloo. 17.aprillil toimus Läänemaa Vaegkuuljate Ühingu asutamiskoosolek. Ühingut valiti juhtima Liidia Loodus. 19.04. moodustatakse Hiiumaa Vaegkuuljate Ühing, mille tegevust hakkas juhtima Maimu Hõbessaar. Eestis oli regitreeritud kokku 16 piirkondlikku vaegkuuljate ühingut, enam kui 500 liikmega.

1-2. 06. toimus toimus Põltsamaal koolitusseminar ühingute juhtidele.

Rootsi Värmlandi HRF lektorid viisid ajavahemikul september – oktoober läbi kaks koolitust EVKÜ juhtidele ja juhatuse liikmetele ning neli koolitust õpiringi juhtidele.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA


2002. aasta.

23.03. toimus Tallinnas EVKÜ Ülldkoosolek. 7-8.06 EVKÜ juhtide õppekoolitus Viljandis. 26-28. 07 Noorte  vaegkuuljate suvepäevad Karepal. 20.09. Saaremaa VÜ esimeheks valitakse Eda Põld. 1-5.10. üleriigiline KUULMISNÄDAL põhiteemaks „Hoia kuulmist!“ 22-23. 11. Kuulmisrehabilitatsioonialane koolitus Tartus. EVKÜ koduleht uuendatud, Rapla VS saab oma kodulehe. Koostakse ja antakse välja venekeelne brošüür „ Informatsii dlja šlabošlõšažich“, toimetaja Vassili Volhovitski.

 

2003. aasta – Puuetega inimeste aasta Euroopas.

15.03. EVKÜ Üldkogu koosolek Tallinnas, milles käsitleti EVKÜ kümne aasta tegevust.(pilt 20-15) Osalesid külalised Soome KHL-st ja Rootsi HRF-st. Koostati ja anti välja kogumik „Eesti Vaegkuuljate Ühing 10 “

16.04. viidi läbi TEABEPÄEV Harjumaa vaegkuuljatele. Juulis korraldi noortelaager Tõrvaaugul. 17-22.08. toimus EPI Koja õppereis Taani – Kopenhaagenisse. Tutvuti ka vaegkuuljate organisatsioonilise tegevusega. 17.10. viidi Tartus läbi „tinnitusalane teabeüritus“. 13.12. toimus EVKÜ Volikogu koosolek.


2004. aasta
– pereaasta.

26.02. Ida-Virumaa VÜ üldkoosolekul valiti juhatuse esinaiseks Heli Kruusa. 23.03. toimus  Tallinnas EVKÜ Üldkogu koosolek.(V1203564.JPG) 19.04. korraldati Tallinnas seminar  „Puudega inimesed ja tehnilised abivahendid“ Eestis sai 2003. aastal riikliku toetusega kuulmisabivahedi 3307 vaegkuuljat.

25 -27 05.olid töövisiidil Rootsi HRF ja Värmlandi VÜ-s  Eesti Vaegkuuljate Ühingu juhatuse liikmed Külliki Bode ja Uno Taimla. 4 – 9.07. osaleb EVKÜ delegatsioon koosseisus: Uno Taimla, Külliki Bode, Teet Kallaste, Kristi Kallaste, Heli Veide ja Pille Ruul Helsingis toimuval IFHOH kongressil.

 OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Oktoobris viidi läbi kuulmiskapaania „ Kuuldavus kõigile!


2005. aasta.

9.03. asutati Jõhvi Vaegkuuljate Ühing. Juhatuse esinaiseks valiti Hilja Makara.

 OLYMPUS DIGITAL CAMERA

12. 03. toimunud Eesti Vaekuuljate Ühingu Üldkogul otsustati muuta organisatsiooni senine nimi ja nimetada edspidi: Eesti Vaegkuuljate Liit  (EVL). Kinnitati EVL  põhikiri ja valiti juhatus koosseisus: Andrus Helenurm, Uno Taimla, Külliki Bode, Arvo Kannel ja Rein Järve. EVL Juhatuse esimeheks valiti Andrus Helenurm. Võeti vastu EVL arengukava aastateks 2005-2006. Moodustati EVL Nõukoda: esimees dr Jaak Müürsepp, asetäitja Teet Kallaste. Kuulmispuuetega inimeste ümarlaua poolt koostati „Kuulmisrehabilitatsiooni programm  2005 – 2007“

5 -7.08. toimus noorte vaegkuuljate suvelaager Võrumaal, Misso vallas.  1 -2.09. olid töövisiidil Eesti Vaegkuuljate Liidus Rootsi Vaegkuuljate Liidu delegatsioon,  eesotsas HRF presidendi Jan Peter Strömgreniga.(Y5090125.jpg) Oktoobris viidi läbi kuulmisädala üritused „Kuuldavus paremaks“

21.10. korraldati Tallinnas seminar sotsiaaltöötajaile, teemal: “Kuulmispuudega inimesed sotsiaalhoolkande asutustes“Lektorina esines Virpi Koivistoinen Soome KHL-st.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA


2006. aasta.

Veebruaris ilmus EVL Infolehe AURIS viiekümnes number. 22.02 antakse Eesti Vabariigi Presidendi poolt Eestimaa vaegkuuljate eestseisjale – Uno Taimla’le
üle Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
 29-30.04. oli töövisiidil Norras, Kongsvingeris EVL esindajad Andrus Helenurm ja Uno Taimla. Toimus koostöönõupidamine EVL, HRF ja HLF organisatsioonide esindajate vahel.

7-9. 07 toimus esimene KÕKU Klubi suvelaager. ETV programmijuhi Raivo Suni poolt analüüsiti kuulmispuudega inimeste televaatamist. Septembris toimus täiendkoolitus TÜK Kuulmiskeskuse spetsialistide vahendusel EVL ühingute kuulmisnõustajatele.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
 Koostati ja anti välja brošüürid: „KUULMISINFO. ABIKS TÖÖANDJAILE“ (koostaja Uno Taimla) ja „KUULMISABI TETMIK“ (koostaja Uno Taimla) Uuendati EVL veebilehte www.vaegkuuljad.ee  ja juurutati ka Pärnumaa Vaegkuuljate Ühingu koduleht www.hot.ee/parnuvku/

 

2007.aasta võrdsete võimaluste aasta.

31. 03. toimus Tallinnas EVL Üldkogu koosolek. 26.04. viidi läbi EVL Juhatuse liikmete väljasõiduistung Pärnu erivajdustega inimeste rehabilitatsioonikeskuses.

8. ja 9. juunil toimus koolitusseminar EVL organisatsioonide juhtidele.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

11-22.07 viibis üle-eestiline vaegkuuljate grupp turismimatkal Itaalias. 10 -12.08. olid Eestis tutvumisreisil Rootsi ja Norra kuulmispuudega inimesed. EVL esindajad Andrus Helenurm ja Erika Kiviloo osalesid EPI Koja delegatsiooni koosseisus Brüsselis.

2. detsembril toimus Tallinnas rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverents teemal: võrdsed võimalused kõigile!.

 

2008. aasta

18.04. Tallinnas läbiviidud konverents „Kuulmispuudega inimesed kuuljate keskkonnas“ oli pühendatud EVL 15. aastasele tegevusele. Esinejate hulgas oli Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja, Kurtide Liidu president Volli Pärnla, Sirpa Lauren Soome Kuulmishoolde Liidust, Stig Björklund Värmlandi HRF-st jt.

Eesti Vaegkuuljate Liidu TÄNUKIRJA saajad olid: Malle Tähe, Laine Lehtsalu, Arvo Kannel, Eda Põld, Erika Kiviloo, Rein Järve, Milvi Ojavere, Elina Kabanen, Enn Kiiler, Teet Kallaste, Kristi Kallaste, Soome Kuulmishoolde Liit, Värmlandi Vaekuuljate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda,  Eesti Puuetega Inimeste Fond.

Eesti Vaegkuuljate Liidu TUNNUSTUSKIRJA saajad olid: Vivi-Ruth Kaukver, Hilja Makara, Heljo Paiso, Vaike Visnapuu, Anne-Reet Väljataga, Johannes Siidra, Viljar Parm, Mare Kelder ja Heli Veide.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
13-14.06. toimus Roosta Puhkekülas Õppe-koolitus EVL ühingute juhtidele. Külalislektoritest esinesid Stig Björklund Värmlandist ja Trond Solvang Norra Hedmargi Vaegkuuljate Ühingust.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Eesti Vaegkuuljate Liidu algatusel ja eestvedamisel viidi 19 – 20. septembril Jänedal läbi EPI Koja vabariiklike ühingute ja liitude ühisnõupidamine ja koolitus.  15. ja 29. novembril korraldati suhtlemiskoolitused tööealistele vaegkuuljatele. Trükist ilmus dr. Jaak Müürsepa ja  dr. Toomas Siirde  koostatud käsiraamat „KÕRVAHAIGUSED“

3. detsembril Tartus toimunud puuetega inimestele pühendatud konverentsi põhiteemad olid: „ühiskond kõigile“. EPI Koja üheks nominendiks tunnistati Viljandi Vaegkuuljate Ühingu esinaine Erika Kiviloo.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA


2009. aasta.

29.01. Sotsiaalministeeriumis toimunud nõupidamisel otsustati kurtidele ja vaegkuuljaile erisuitsuandurite 90 % kompenseerimine. 28. 03. toimus Tallinnas EVL korraline Üldkogu koosolek.OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Liidu aasta arendustegevusele andsid olulise osa lisaprojektid: „EVL katusorganisatsiooni eestkostevõimekuse tõstmine“ (KÜSK toetus) ja „Vaegkuuljate sotsiaalsete oskuste arendamine tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks“ (ESF toetus) 22.08. tähistas Saaremaa VÜ  oma 10-ne aastast tegevust.
7.12. olid Paides koos Järvamaa vaegkuuljad, et tähistada oma ühingu    10. aastapäeva. 10.12.  tähistas oma tegevuse 10. aastapäeva Nõmme Vaegkuuljate Selts, eesotsas oma kauaaegse esimehe Rein Järvega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

2010. aasta

Jätkus 2009. aastal alustatud KÜSK ja ESF poolt rahastatud projektide tegevus. Koostati ja anti välja brošüür „KUULMISNÕUSTAMINE“ (toimetaja Külliki Bode)

23 – 25.07. korraldati esimene kokkutulek noortele vaegkuuljatele. 30.07-01.08. toimus Võrtsjärve ääres KÕKU KLUBI suvelaager. 1 – 2. 09. viibis Eestis tutvumisreisil vaegkuuljate delegatsioon Rootsist ja Norrast. 12-13.06. osales Soome Kuulmisliidu 80-nda aastapäeva üritusel EVL delegatsioon (Uno Taimla ja Elina Kabanen)  2010. aastast on Eesti Vaegkuuljate Liit ka  rehabilitatsiooniteenuste osutaja. 1.11. täitus kümnes tegevusaasta Põlva Vaegkuuljate Ühingul.


2011. aasta – vabatahtliku töö aasta

Asutati Eesti Tinnituse- ja Meniere ´i Ühing (Juhatuse esimees Heinar Kudevita)

16.03. tähistas Võrumaa Vaegkuuljate Ühing oma tegevuse 10. aastapäeva.  Asutamisest alates on ühingu tegevust juhtinud Johannes Siidra.

17.05. toimus Läänemaa Vaegkuuljate Ühingu kümnenda tegevusaasta tähistamine Haapsalus. Heljo Paiso on olnud juhatuse liige 10. aastat. 18-19. 05. osalesid EVL Juhatuse liikmed Andrus Helenurm ja  Hilja Makara EVL ja Rootsi HRF koostööprojekti nõupidamisel Stölletis.

Tallinna- ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing tähistas 20.05. oma tegevuse 10. aastapäeva konverentsiga „Kuulmispuudega inimene kuuljate keskkonnas“

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
EVL TÄNUKIRJA pälvis ühingu kauaegne esinaine Külliki Bode.  Meeldejääva üritusena tähistas 28.06. Viljandi Vaegkuuljate Ühing oma tegevuse 10. aastapäeva. Erika Kiviloo on juhtinud ühingut alates selle asutamisest. Valgamaa Vaegkuuljate Ühing tähistas 24.08. oma kümneaastast tegevust. Vaike Visnapuu on olnud juhatuse esimees altes 2005. aastast. 17. 11. tulid kokku Jõgevamaa vaegkuuljad, et meenutada enam kui kümneaastast ühingu tegevust ja tänada koostööpartnereid.

27. 11. toimus Tartus EVL Üldkogu koosolek. On suurenenud liikmete arv ühingutes, ulatudes nüüd juba üle tuhande. 2011.a. on kuulmisabivahendeid on saanud 4432 vaegkuuljat. Koostöös Päästeametiga on juurutatud vaegkuuljaile ka SMS häireteenus.  Kinnitati EVL tegevuskava 2012 – 2013. aastaks. EVL Juhatuse  uuteks liikmeteks valiti Hilja Makara, Kaia Sillaste ja Viljar Parm. EVL Juhatuse esimeheks valiti Uno Taimla.

EVL Juhatus 2012-1


2012 a.
–   aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa  aasta.

25-26. 05 toimus Pärnus EVL Üldkogu koosolek ja koolitusseminar. Lektoritena esinesid Virpi Koivistoinen Soome KL-st, Riigikoguliige Jüri Jaanson, ja Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke. (P5260082B.jpg) Tutvustati ka Kuulmispuuetega Inimeste koostöökoja poolt koostatud „Kuulmisrehabilitatsiooni programmi aastateks 2012-2015“. Programmi eesmärgiks on luua kuulmispuudega inimestele võrdsed võimalused ja parandada nende elukvaliteeti. 1.06. tähistas Eesti Kurtide Liit piduliku konverentsiga oma tegevuse 90. aastapäeva. 25-28. 06. toimus Norra linnas Bergenis rahvuvahelise vaegkuuljate organisatsiooni IFHOH kongress. EVL esindajatena võtsid kongressi tööst osa Uno Taimala ja Pille Ruul.
IMG_2061

Parem elukvalteet kuulmispuudega inimestele! Vaegkuuljaile peab olema tagatud ligipääsetavus informatsioonile. Euroopa direktiivide kohaselt peavad 2015 aastaks kõik riigi TV saated olema varustatud subtiitritega! Ka konverentsi-, teatri- ja kontsertsaalid ning koosolekute  ruumid peavad olema varustatud seadmetega, mis tagavad  kuuldavuse vaegkuuljaile. EVL esindajad kohtusid mitmete maade vaegkuuljate organisatsioonide esindajatega.

19.10. esines Tallinnas, EPI Koja Üldkogul Euroopa Puuetga Inimeste Foorumi EDF president Yaannis Vardakastanis. Teemaks „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ellurakendamine“.  Tallinnas 21.11. toimunud EVL Üldkogul oli  põhiteema: ETV saadete varustamisest subtiitritega.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

3.12. Tallinnas toimunud Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva konverentsi teema oli : puudega inimesed – 20 aastat muutuste tuules.


2013. aasta  – EVL 20  

31.01.Kuulmisabialasel teabeüritusel anti Pärnumaa Vaegkuuljate Ühingule Pärnu Soome Seltsi poolt kingitusena üle silmusvõimendi komplekt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
28.02. tähistati Eesti Puuetega Inimeste Koja 20. aastapäeva.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
3.03. Tallinnas avati rahvusvahelise kõrva  ja kuulmise päeva puhul fotonäitus „The Sound Of “ EVL projektitaotlusega, mille rahastas Sotsiaal- ja Kultuuriministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu, sai   võimalikuks firma TELEGRUPP poolt Teater Vanemuine  teatrisaal  varustada vaegkuuljaile vajaliku helisagedusliku induktsioonsilmussüsteemiga

9. mail toimus Tartus, Vanemuise teatrisaalis vabariiklik konverents, milline oli pühendatud Eesti Vaegkuuljate Liidu kaheküneaastasele tegevusele. Põhiteema oli: kuulmispuudega inimeste ligipääsetavusest sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale, mis tuleneb ÜRO puuetega inimeste õiguste konvetsioonist, rahvusvahelise vaegkuuljate organisatsiooni IFHOH suunistest. EVL 20. aastapäeva puhul olid tervitamas esindajad Soome Kuuloliidust : Antero Penttinen, Kalle Tervaskari, Sari Hirvonen-Skräbo ja Keijo Lehtinen. EPI Koja juhatuse esinaine Monika Haukanõmm Tartu aselinnapea Jüri Kõre, teater Vanemiune direktor Toomas Peterson jt. Liikmesühingute poolt anti kingitusena üle Eesti Vaegkuuljate Liidu  lipp!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Eestis on registreeritud 17 liikmesühingut, milledega on liitunud üle tuhande liikme.

22. 05. anti ETV saatejuhile Mihkel Kärmasele üle Eesti Vaegkuuljate Liidu  auhind , kes tunnistati vaegkuuljate küsitluse põhjal populaaremaks saatejuhiks ja „selgelt rääkijaks“.

Kyl, Mihkel ,Uno
7-8. 06. Tallinna Lauluväljakul koguperepidu „Puude taga on inimene“, kus esines ka vaegkuuljate – KÕKU tantsutrupp.

26 – 28  KÕKU  Klubi traditsiooniline suvelaager Pärnumaal.

IMG_6676
5 – 6. 08 toimus Eesti Vaegkuuljate Liidu Üldkogu koosolek. Tehti täiendusi EVL põhikirjas. Kiideti heaks EVL arengukava aastateks  2014 -2015

Valiti uus EVL Juhatus, koosseisus: Andrus Helenurm, Külliki Bode, Rein Järve, Viljar Parm ja Katrin Lapina. EVL Juhatuse esimeheks valiti Külliki Bode.

Eesti vaegkuuljate ühingute ja Vaegkuuljate Liidu asutajale ja kauaegsele juhile

 Uno Taimla`le otsustati omistada EVL auesimehe nimetus.

26.08. anti Eesti Vaegkuuljate Liidu poolt teater Vanemuisele  alaliseks kasutamiseks üle helisageduslik induktsioonvõimendi komplekt Univox P-Loop 2,0.

Oktoobris ilmus EVL Infolehet AURIS nr 85