Põhikiri

1. Üldsätted

1.1. Eesti Vaegkuuljate Liit (edaspidi Liit) on üle-eestiline mittetulundusühing, mis on ümber nimetatud Eesti Vaegkuuljate Ühingu 12.märtsi 2005.a üldkogu otsusega. Liit on 6.märtsil 1993.a Tallinnas asutatud Eesti Vaegkuuljate Ühingu õigusjärglane.

1.2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, tal on oma nimega pitsat ja sümboolika.

1.3.
Liidu inglisekeelne nimetus on The Estonian Association of the Hard of Hearing, venekeelne nimetus Эстонский союз слабослышащих, lühendnimetus EVL.

1.4.
Liidul on õigus omada pangakontosid Eest Vabariigis ja välisriikides asuvates pankades nii Eesti Vabariigis käibivas rahas kui ka välisvaluutas.

1.5.
Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, üldtunnustatud rahvusvahelistest õigusnormidest, Euroopa Liidu soovitustest ja normidest, Mittetulundusühingute seadusest ning muudest Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

1.6.
Liidul võivad olla palgalised ametikohad.

1.7.
Liit on asutatud tähtajatult.

1.8.
Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.9.
Liidu asukoht ja postiaadress on Toompuiestee 10, 10137 Tallinn.

2. Liidu tegevuse eesmärk ja ülesanded

2.1. Liidu tegevuse põhieesmärk on olla kuulmispuuetega inimeste abistamise ja nende elukvaliteedi parandamiseks tehtava töö kolmanda sektori üle-eestiline juhtiv koostöö- ning koordinatsiooniorgan. Eesmärgi saavutamiseks teeb Liit koostööd Eesti riigivõimu- ja valitsusorganite ning teiste kodanikeühenduste, avaliku- ja ärisektori institutsioonidega ja ka rahvusvaheliste invaorganisatsioonide ja esindustega.
2.2
. Liidu ülesanded on:
2.2.1 osaleda riigi sotsiaalpoliitika väljatöötamises, kuulmispuuetega inimesi puudutavate seaduste ja muude õigusaktide eelnõude, arengukavade ning projektide väljatöötamise algatamises ja elluviimises ning toetada neid;
2.2.2 toetada kuulmispuuetega inimeste vabatahtliku ja tööalase tegevuse aktiivsust;
2.2.3 teadvustada ja selgitada välja kuulmispuudega inimeste ravi, rehabilitatsiooni, üld-, kutse- ja kõrghariduse, ümberõppe, tööhõive ning iseseisva toimetulekuga seotud probleeme ja aidata kaasa nende lahendamisele;
2.2.4 korraldada koolitust ja teabeüritusi, tellida kuulmispuuetega inimeste tarbeks vajalikke uuringuid ja osaleda nendes;
2.2.5 sõlmida sidemeid ja arendada koostööd Liidu tegevusest huvitatud asutuste, ettevõtjate ja kolmanda sektori ühendustega nii Eestis kui välismaal;
2.2.6 avalikustada vaegkuuljate probleeme, anda välja ja levitada vaegkuulmisalast teaduslikku ja muud teavet ning publikatsioone;
2.7 koguda annetusi, s.h. sihtotstarbelisi annetusi;
2.2.8 välja anda stipendiume silmapaistvate tulemuste eest vaegkuuljate huvide eest seismisel.

3. Liidu liikmed

3.1. Liidu liikmed jagunevad õigusliku seisundi järgi: tegevliikmed, toetajaliikmed, auliikmed.

3.2.
Liidu tegevliikmed on Liitu astunud piirkondlikud vaegkuuljate ühingud, seltsid ja muude nimetustega vaegkuuljate ühendused, kes on juriidilised isikud.

3.3.
Liidu tegevliikmeteks võivad olla Liidu põhikirja tunnistavad ja tegevust toetavad ning seadustega kooskõlas registreeritud kuulmispuuetega inimeste ühendused.

3.4. Liidu liikmeks soovija esitab juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse, mille alusel juhatus teeb otsuse.

3.5.
Väljaastumiseks esitab Liidu liige juhatusele kirjaliku avalduse, väljaarvamise otsustab juhatus pärast kolme kuu möödumist avalduse esitamisest. Avalduse rahuldamise eelduseks on Liidu poolsete materiaalsete nõudmiste puudumine avalduse esitaja osas. Liidu liikme ja juhatuse vahel vaidluste olemasolul otsustab väljaarvamise ja käitumise Liidu poolsete materiaalsete nõuete esinemisel avalduse esitaja osas üldkogu pärast majandusaasta lõppemist toimuval korralisel koosolekul.

3.6.
Tegevliikmeks astumise sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja maksmise korra kehtestab üldkogu oma otsusega.

3.7. Liidu tegevliikme pädevuses on:
3.7.1 osaleda Liidu tegevuses juhindudes Liidu põhikirjast;
3.7.2 osaleda hääleõigusega Liidu üldkogul 2 delegaadiga;
3.7.3 delegaatide kaudu valida ja olla valitud Liidu juhtorganitesse;
3.7.4 esitada ettepanekuid ja arupärimisi Liidu tegevusse puutuvates küsimustes;
3.7.5 tutvuda oma esindaja kaudu Liidu dokumentidega;
3.7.6 täita Liidu juhatuse ja üldkogu otsustega endale võetud kohustused;
3.7.7 esindada Liitu ainult sellekohase volitusega;
3.7.8 olla kursis Liidu arengu- ja tegevussuundadega;
3.7.9 teatada Liidu juhatusele arvestuse pidamiseks oma aadressi ja asukoha ning registriandmed, nende muutumise korral ka uued andmed hiljemalt 1 kuu jooksul.

3.8. Liidu toetajaliige võib olla nii juriidiline kui füüsiline isik, esitades selleks juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse. Toetajaliige peab olema tegev töös puuetega inimestega. Toetajaliige peab tunnistama Liidu põhikirja ja oma tegevuses toetama Liidu eesmärkide saavutamist.

3.9.
Füüsilisest isikust toetajaliikmel on õigus osaleda Liidu avalikel üritustel ja osaleda nõuandva hääleõigusega Liidu üldkogu koosolekul.

3.10.
Juriidilisest isikust toetajaliige võib saata Liidu avalikele üritustele ja üldkogule oma esindaja(d). Juriidilisest isikust toetajaliikmel on õigus oma volitatud esindaja(te) kaudu osaleda nõuandva hääleõigusega Liidu üldkogu koosolekul.

3.11.
Liidu auliige võib olla nii juriidiline kui füüsiline isik, kes on toetanud omapoolse erilise panusega Liidu tegevust tema eesmärkide ja ülesannete täitmisel. Auliige on automaatselt ka au-esimehe tiitli saanud füüsiline isik. Auliikme statuudi kehtestab üldkogu.

3.12. Liidu auliikme omistamise ettepaneku teeb juhatus üldkogule, kes otsustab selle.

3.13.
Auliige võib osaleda üldkogul ja asjakohases muus Liidu organis nõuandva hääleõigusega.

3.14.
Auliikme kandidatuuri võib esitada kirjalikult iga vaegkuulja, asja otsustamiseks võib Liidu juhatus küsida piirkondliku ühenduse juhatuselt asjakohast otsust.

3.15.
Toetajaliige ja Auliige saavad loobuda Liidu liikmelisusest käesolevas põhikirjas kehtestatud Liidust väljaastumise protseduuri järgi (punkt 3.5).

3.16.
Kõikidele liikmetele saadetakse kutse koos päevakorraga üldkogust osavõtmiseks.

4. Liidu juhtimine

4.1. Liidu juhtorganid on üldkogu, juhatus, esimees.

4.2.
Liidu kõrgeim juhtorgan on üldkogu.

4.3. Üldkogu on korraline või erakorraline.

4.4.
Korralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.

4.5.
Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku juhatuse või ¼ tegevliikmete kirjalikul ja motiveeritud nõudmisel, millest need liikmed peavad teatama vähemalt kaks nädalat ette teistele liikmetele ja juhatusele.

4.6.
Korraline ja erakorraline üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole tegevliikmetest ja osaleb üle poole nende valitud delegaatidest. Kui üldkogu ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus 2 nädala jooksul kokku sama päevakorraga üldkogu, mis on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata esindatusest ja kohalolijate arvust.

4.7.
Valitud delegaadi võimetusel üldkogust osa võtta ettenägematul põhjusel peab delegaat ise teavitama teda valinud tegevliiget, valimaks või volitamaks teist isikut delegaadiks.

4.8.
Üldkogu delegaadid valitakse Liidu tegevliikmeteks olevate ühenduste üldkoosolekul lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega järgmise kvoodi alusel: 2 hääleõiguslikku delegaati igast liikmes-ühendusest ning täiendavalt liikmes-ühenduse iga saja liikme kohta 1 delegaat.

4.9.
Üldkogu pädevus on:
4.9. 1 muuta Liidu põhikirja ja eesmärki;
4.9. 2 neljaks aastaks kinnitada juhatuse liikmete arv, valida juhatuse liikmed ja asendusliikmed, esimees ja revident;

4.9.3 kehtestada neljaks aastaks Nõukoja liikmete arv ja nende tööjaotus tegevusvaldkondade viisi ning valida Nõukoja esimees;
4.9.4 kehtestada juhatuse liikmete, Nõukoja esimehe ja liikmete palgalised ametikohad;
4.9.5 iga-aastaselt kinnitada juhatuse esitatav majandusaasta raamatupidamis- ja tegevusaruanne, revidendi ja Nõukoja aruanne;
4.9.6 otsustada juhatuse liikmetega tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamine ja määrata Liidu esindaja selleks tehinguks;
4.9.7 otsustada Liidu ja tema struktuuriüksuste  ühinemine, jagunemine ja lõpetamine, samuti muud küsimused, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga kehtestatud.

4.10.
Üldkogu õigusvõime ja esindatuse erisused pädevusse kuuluvate otsuste tegemisel:
4.10.1 Liidu põhikirja muutmiseks on vajalik selle poolt hääletanud üle 2/3 üldkogul osalevate delegaatide nõusolek;
4.10. 2 Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kusjuures üldkogul mitteosalenud liikme pädev nõusolek peab olema esitatud kirjalikult;
4.10. 3 muud otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

4.11.
Üldkogu koosoleku käik ja arutelu protokollitakse, delegaadil on õigus eriarvamusele jäämise korral nõuda selle protokolli kandmist.

4.12.
Üldkogu koosolekut võib viia läbi selleks kohandatud interneti- või mobiilsidekeskkonnas.

4.13. Juhatus juhib Liitu üldkogu koosolekute vahelisel perioodil.

4.14. Juhatus valitakse neljaks aastaks, tema liikmete arv on 3 kuni 7. Juhatus võib valida endi hulgast esimehe asetäitja


4.15.
Juhatus otsustab liikmete vahel tööjaotuse, Liidu asjaajamiskorra: dokumentide vormistamine, hoidmine, säilitamine, arhiveerimine.

4.16.
Juhatus korraldab raamatupidamist „Raamatupidamise seaduse“ sätete, muude seaduste ja õigusaktide alusel, tagab seadustega kehtestatud maksude maksmise ja aruandluse esitamise.

4.17
Juhatuse liikmel on õigus esindada Liitu ainult juhatuse otsusel.

4.18
Juhatuse liikmed otsustavad asju, mis ei kuulu üldkogu pädevusse, juhatuse koosolekul lihthäälteenamusega, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool juhatuse liikmetest. Koosolekud protokollitakse, kõigi päevakorrapunktide osas esitatakse liikmete arutelu (olulised väited ja vastuväited) ja otsus.

4.19.
Juhatus võib Liidu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üksnes juhul, kui selleks on eelnev üldkogu otsus.

4.20.
Juhatus kinnitab kaheks aastaks ametisse KÕKU Klubi 3-7 liikmelise eestseisuse KÕKU Klubi kärajatel esitatud kandidaatide hulgast.

4.21. Juhatusel on õigus muuta KÕKU Klubi põhikirja ja eesmärke vastavalt KÕKU Klubi eestseisuse poolt esitatud avalduse alusel.

4.22. Juhatus võib koosolekut pidada ja otsuseid vastu võtta ka kirja teel, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

4.23.
Juhatuse koosolek võib toimuda vajadusel selleks kohandatud interneti- või mobiilsidekeskkonnas.

4.24.
Juhatuse liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema endaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga Liidu nimel kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.25.
Iga majandusaasta lõppemisel koostab juhatus raamatupidamis- ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab need koos revisjoniaruandega üldkogule kinnitamiseks 3 kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Aruande kinnitamisel üldkogus ei saa juhatuse liikmed hääletada, kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

4.26.
Juhatus otsustab Liidu tegev- ja toetajaliikmete vastuvõtmise, lahkumise ja väljaarvamise.

4.27.
Juhatus võib ametisse nimetada palgalise tegevdirektori, kehtestades oma otsusega tema kohustused ja õigused või otsustab palga maksmise esimehele või mõnele teisele juhatuse liikmele, kui selleks on üldkogu otsus olemas.

4.28.
Juhatuse liikme võib juhatusest välja arvata üldkogu otsusega kohustuste olulisel määral täitmata jätmise tõttu või võimetuse korral juhatuse töös osaleda, surma tõttu või muul põhjusel. Üldkogu otsuses tuleb väljaarvamise põhjus motiveerida.

4.29.
Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete süülise rikkumise tõttu Liidule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.

4.30. Esimees on üldkogu valitud Liidu juht, kes on ühtlasi juhatuse juht.

4.31.
Esimehe pädevus on:
4.31.1 juhtida Liidu igapäevast tööd põhikirja, üldkogu ja juhatuse otsuste alusel, mille toimimiseks annab välja järgmisi dokumente: korraldusi, ringkirju ja kirju, sealhulgas volikirju.
4.31. 2 tegutseda Liidu nimel ilma volituseta, esindada Liitu suhetes teiste isikutega nii kodu- kui välismaal;
4.31. 3 käsutada kooskõlas põhikirja nõuetega Liidu vara ja vahendeid, avada ja sulgeda pangakontod;
4.31. 4 sõlmida Liidu nimel lepinguid ning sooritada vajalikke tehinguid ja toiminguid;
4.31. 5 anda oma tegevusest aru juhatusele ja üldkogule.
4.32. Esimehe ajutisel äraolekul asendab teda valitud asetäitja või tema enda korraldusega volitatud juhatuse liige; õiguslike tagajärgedega toimingute ja tehingute tegemisel saab esimeest asendada juhatuse otsusel kolm juhatuse liiget koos.

5. Muud organid ja Liidu struktuuriüksused

5.1. Nõukoda on Liidu eesmärgist tulenev nõuandev organ, kellel on neljaks aastaks üldkogu kehtestatud liikmete arv, nende tööjaotus tegevusvaldkondade viisi ja nimeliselt valitud esimees.

5.2.
Nõukoja liikmete isikulise koosseisu otsustab Nõukoja esimehe ettepanekul juhatus. Juhatuse liikmetest võivad Nõukoja liikmeteks olla kuni 2 (kaks) liiget.

5.3. Nõukoja liikmed peavad olema oma eriala või kutsetegevuse üldtunnustatud asjatundjad, kes oskavad nõustada Liidu organeid ja liikmeid ülesannete täitmisel ning anda hinnangut otsustamisele tulevate ürituste, arengukavade ja projektide kavandamisel ning nende ellurakendamisel.

5. 4.
Nõukoja pädevus:
5.4.1 nõustada juhatust, Liidu liikmesühendusi ja vaegkuuljate abistamisega või nendele teenuste osutamisega tegelevaid isikuid nende ülesannete paremaks täitmiseks;
5. 4. 2 anda kirjalikke hinnanguid juhatuse ja üldkogu kavandatavatele otsustele;
5. 4. 3 kaasata vajadusel hinnangute andmiseks eksperte, kelledele tasu maksmise otsustab juhatus;
5.4. 4 teha ettepanekuid juhatusele ja üldkogule Nõukoja ülesannete ja kohustuste määratlemiseks ning Liidu tegevuse arendamiseks ja korraldamiseks.

5. 5.
Nõukoja tööd korraldab ja tegevuse eest vastutab Nõukoja esimees.

5. 6.
Nõukoja töökord:
5.6.1 Nõukoja töö toimub istungitena, mille kutsub kokku kas juhatus, Nõukoja esimees või tegevusvaldkonna eest vastutav Nõukoja liige;
5.6. 2 istungid toimuvad vähemalt kord kvartalis;
5. 6. 3 istungil arutamisele tulevad dokumentide kavandid peab istungist osavõtjaile edastama vähemalt 5 päeva enne istungi toimumise päeva;
5.6. 4 istungid protokollitakse ja vormistatakse asjakohase dokumendina;
5.6.4 Nõukoja hinnangud vormistatakse protokolliliste otsustena, millele kirjutavad alla esimees ja tegevusvaldkonda juhtiv liige või eksperthinnanguna, millele kirjutavad alla ka eksperdid;
5.6. 6 Nõukogu kõik dokumendid vormistatakse ja säilitatakse asjaajamise ja arhiivinõuete kohaselt.

5.7. Järelevalve
5.7.1 Järelevalvet Liidu ja tema organite ning struktuuriüksuste tegevuse üle teeb üldkogu. Järelevalve kohustuse võib panna üldkogu otsusel revidendile või kolmeliikmelisele revisjonikomisjonile. Revidendiks või revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla juhatuse liige ega raamatupidaja;
5.7. 2 juhatus ja muude organite liikmed peavad võimaldama tutvuda revisjoni käigus kõigi vajalike dokumentidega ning andma asjakohast teavet;
5.7. 3 revisjoni tulemused vormistatakse revisjoniaruandena, mis tutvustatakse juhatusele ja esitatakse üldkogule otsustamiseks.

5.8. Eesti Vaegkuuljate Liidu kultuuri- ja spordiklubi – KÕKU Klubi on Liidu struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on vaegkuuljate seas tervete eluviiside ja kultuurilise ligipääsetavuse eest seismine ning sportliku ja kultuurilise ühistegevuse edendamine.

5.8.1. KÕKU Klubi tegevuse aluseks on KÕKU Klubi põhikiri.

6. Liidu vahendid ja majandustegevus

6.1. Liidu omandis võib olla vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole vastuolus seadustega.

6.2.
Liidu vahendid moodustuvad:
6.2.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest;
6.2.2 Liidu liikmete ja tegevust toetavate isikute annetustest ning eraldistest;
6.2. 3 riigi- ja omavalitsusorganite eelarvelistest eraldistest;
6.2. 4 Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate projektide elluviimiseks vajalikest vahenditest;
6.2.5 tulust, mida saadakse tasuliste ürituste korraldamisest, loteriidest, publikatsioonide müügist ja muust majandustegevusega saadavast tulust;
6.2.6 Liidu omanduses või valduses oleva vara kasutamisele andmise eest saadavast tulust;
6.2.7 muudest kehtivate õigusaktidega ettenähtud laekumistest ja eraldistest.

6.3.
Liit kasutab oma vara ja vahendeid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks üldkogu ja juhatuse otsuste, arengukavade ja eelarve alusel.

6.4.
Liidule sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid kasutatakse nende vahendite eraldaja soovi kohaselt. Kui vahendite eraldaja ei ole kasutamisotstarvet määratlenud, otsustab nende kasutamise Liidu juhatus. Kõigi nimetatud vahendite kasutamise õigsuse ja seaduspärasuse üle annab juhatus aru üldkogul raamatupidamis-aastaaruande ja tegevusaruande esitamise käigus.

6.5.
Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest seaduses kehtestatud korras.

6.6.
Oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks võib Liit moodustada eriotstarbelise sihtkapitali, mille asutab üldkogu oma otsusega ning kehtestab selle arvestamise ja kasutamise korra ning tingimused.

6.7.
Majandustegevuse abil tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liit ei jaota oma vara ega tulu, Liidu tulu kasutatakse
ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.


7. Liidu tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine

7.1. Liidu ja tema struktuuriüksuste tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seadustes kehtestatud korras järgides kõiki seaduste nõudeid, toiminguid ja protseduure.

7.2.
Liidu likvideerimine Liidu juhatuse avalduse alusel toimub seadustes kehtestatud korras ja tingimustel üldkogu otsusega, kusjuures juhatus või üldkogu määratud isik (likvideerija) nõuab sisse võlad, müüb vara, rahuldab kreeditoride nõuded. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara antakse üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud liidule, ühingule, seltsile või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

7.3.
Liidu likvideerimine pankroti tõttu või kohtuotsuse alusel toimub seadustes kehtestatud korras.

7.4.
Liidu tegevus võib jätkuda pärast üldkogul tehtud lõpetamisotsust seadustes kehtestatud korras ja tingimustel järgides Liidu tegevuse jätkamiseks seadustes kehtestatud protseduure ja toiminguid.

7.5.
Liidu ühinemine teise liiduga või jagunemine ühendusteks toimub seadustes kehtestatud korras ja tingimustel, kusjuures õigusjärglus ja tegevuse lõppemise otsus tehakse asjakohasel üldkogul, ühinemine ja jagunemine toimub ilma likvideerimis-menetluseta.

7.6.
Liidu arhiivis säilitatavad dokumendid antakse hoiule üldkogu otsuse alusel kas ühele likvideerijale või arhiivile või õigusjärglasele seaduses kehtestatud korras.

Käesolev põhikiri on vastu võetud ja kinnitatud Eesti Vaegkuuljate Ühingu üldkogul
12. märtsil 2005 päevakorrapunkti 2.6. alusel.

Käesolev põhikiri muudetud punktide 1.9, 6.7 ja 7.2 osas üldkogu otsusel 08.06.2007

 

Käesolev põhikiri muudetud punktide 1.5, 2.1, 2.2.7, 2.2.8, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5, 3.6, 3.7, 3.8, 3.10, 3.11, 3.15, 3.16, 4.5,  4.6, 4.7, 4.8, 4.9.5, 4.9.6, 4.9.7, 4.20, 4.21, 4.22 – 4.32, 5., 5.2, 5.3, 5.6.1, 5.7.1, 5.8, 5.8.1, 7.1, 7.2, 7.3, 7.4, 7.5   osas üldkogu otsusel 15.08.2013.