Kuulmispuudega õpilast olümpiaadil üldarvestusesse võtmata jättes väärtustatakse olümpiaadi puhul selgelt ja eelkõige esikohta ning tulemuslikkust, samas kui inimväärikus ja õigus võrdväärsele kohtlemisele jäetakse tagaplaanile, leiab riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson.
“Rõhutatakse ausust tavaosalejate suhtes ühe osaleja erivajaduse eiramise arvel. Kuulmisimplantaat ei asenda kuulmist ega tee vaegkuulja või kurdi kuulmist võrdväärseks tavakuulmisega,“ leiab riigikogu liige.
Olümpiaadide korraldamisel ja läbiviimisel tuleb Jaansoni sõnul arvestada eelkõige inimlikkust ja võrdsust, seda kõigi ilmnevate asjaolude korral.
“Võistlustel on reeglid. Võistleja starti lubamisega tunnustasid korraldajad erivajadusega õpilase õigust võistelda teistega temale sobivatel tingimustel. Need tingimused on muuhulgas täitmiseks korraldajatele. See on ausa mängu reegel. Näiteks antakse ka golfis nõrgemale mängijale händikäpiga edu,“ selgitas parlamendisaadik.
“Ühiskonnas tuleb arvestada erivajadustega inimeste võimekusega läbi lüüa tavainimeste seas, kui nende erivajadustega arvestatakse ja luuakse selle katmiseks tingimused. Sellega peavad arvestama võistluste korraldajad ja koostama reeglid nii, et riivatud poleks ei tava- ega erivajadustega osalejate õigused ning inimväärikus,“ ütles Jaanson.
“Näiteks ei saa panna jooksuvõistlusel koos võistlema tava- ja ratastoolis osalejat, ratastooli abil on võimalik saavutada oluliselt parem tulemus. Samas näiteks kuulmise puhul ei küündi kuuldeaparaatidest saadav kuulmisvõimekus tavakuulmise lähedalegi,“ märkis ta.
“Käesolevas loos diskrimineeritud osalejat tuleb üldiste osalemistingimuste ja temaga sõlmitud osalemistingimuste erisuste kokkuleppe kohaselt tunnustada olümpiaadi esikoha vääriliselt. Järgida tuleb ausa mängu reegleid,“ lisas Jaanson kokkuvõtteks.
Allikas: Õhtuleht 17.02.2016