Kas häirekeskusele saab teate saata sõnumi abil, kui näiteks mingil põhjusel helistada ei saa?

Kuigi kõige kiirem viis hädaabiteate edastamiseks on helistamine numbrile 112, ei ole kõigil inimestel võimalik oma puude tõttu helistada. Nii käivitaski häirekeskus 2012. aasta lõpul eelkõige kuulmis- ja kõnepuudega inimestele mõeldud võimaluse saata sõnumiga hädaabiteade numbrile 112. See aga ei tähenda mingil juhul, et inimesed, kes kuulevad ja saavad rääkida, ei võiks saata hädaabiteadet sõnumiga, kui neil tõesti pole võimalik kasutada kiireimat võimalust ehk helistamist.

Näiteks on olnud juhus, kus inimene tuli kurgumandlite operatsioonilt ning tal olid kurgus suured valud ja ta vajas arstiabi. Rääkida oli tal sellel hetkel väga keeruline ja tema jaoks oli sõnumiga abi kutsumine tõesti kõige parem võimalus. Kuulmis- ja kõnepuudega inimestele on sõnumiga abi kutsumine aga ainus võimalus ilma kõrvalist abi kasutamata abi kutsumiseks. Seega, kuigi sõnumiga abi kutsumine loodi just kuulmis- ja kõnepuudega inimeste vajadusi silmas pidades, saavad seda kasutada kõik Eestis viibivad inimesed.

Siinkohal tuletab häirekeskus kõigile meelde, et hädaabisõnumi kiireks jõudmiseks päästekorraldaja töölauale ja abi kiireks väljasaatmiseks tuleb luua SMS-112 kasutajakonto internetiaadressil https://sms.112.ee. Kasutajakonto loomisel on võimalik sisestada süsteemi juba osa abi väljasaatmiseks olulist infot ja nii ei ole vaja sõnumi koostamisele kulutada liiga palju aega.

Kas sõnumit saab saata igalt telefonilt?

Hädaabisõnumit 112-le saab saata kõigilt mobiiltelefonidelt nagu sõnumit ikka. Lauatelefonilt ei ole tehniliselt võimalik sõnumit saata. See on olnud oluline info mõningatel juhtudel, kui inimestel on kodus ainult lauatelefon ning peale kuulmise langust ei ole neil enam võimalust lauatelefonilt abi kutsuda.

Kui ma nüüd saadangi häirekeskusele teate sõnumiga, mis juhtub? Kas sellega tegeletakse nagu tavalise väljakutsega?

Siin tuleb teha vahet, kas te olete registreeritud SMS-112 kasutajaks keskkonnas https://sms.112.ee/või teil on kasutajakonto loomata.

Kui olete loonud kasutajakonto, siis tuvastab häirekeskuse süsteem koheselt teie isiku telefoninumbri järgi, mille te registreerimisel sisestasite ja millelt te tulevikus kavatsete hädaabisõnumeid saata.

Kasutajakonto loonud isiku hädaabisõnum jõuab kiiresti päästekorraldaja töölauale ning jätkub tavapärane tegevus hädaabiteatega. Kui info on abi väljasaatmiseks piisav, siis antakse appiruttajatele väljasõidukorraldus. Kui on vaja infot täiendada, siis saadetakse sõnumisaatjale SMS täiendavate küsimustega.

Siinkohal palve – kui saadate hädaabisõnumi, siis palun olge valvel, et saaksite kohe häirekeskuse täiendavatele küsimustele vastused saata. Sõnumitega infovahetus on aeganõudvam, seetõttu on eriti oluline aega mitte kaotada.

Kui te ei ole loonud kasutajakontot ja seega ka telefoninumber ei ole registreeritud süsteemi, siis salvestub teie sõnum administreerimiskeskkonnas. Sellesse keskkonda salvestuvad teated ei jõua kohe päästekorraldaja töölauale. Siiski ei jää need täiesti tähelepanuta. Neid sõnumeid jälgivad päästeala infotelefoni 1524 klienditeenindajad ning kui sõnumis on info, millest võib järeldada, et vajatakse kiirabi, päästjaid või politseid, siis helistatakse info kinnitamiseks sõnumisaatjale tagasi.

Rõhuval enamusel juhtudest saadakse tagasihelistamisel info, et abi ei vajata. Kuid on olnud ka juhuseid, kus kuulev ja rääkiv inimene ongi saatnud abi kutsumiseks sõnumi 112-le süsteemis registreerimata telefonilt.

Siinkohal on häirekeskusel palve: kui kuulev ja rääkiv inimene arvab, et tal võib tulevikus olla vajadus hädaabisõnumit saata, siis palun looge SMS-112 kasutajakonto. Konto loomisega saate te eelnevalt sisestada süsteemi õnnetusjuhtumi kiireks lahendamiseks vajalikku infot ning teil ei ole vaja trükkida nii pikka sõnumit. Nii hoiate aega kokku.

Saan ma pildi või video ka lisada, et rohkem infot anda? Näiteks tulekahju suurusest?

Pildi või video vastuvõtmise võimalust häirekeskusel ei ole. Seega tuleb kogu info ikka sõnumisse trükkida. Kui info on pikk ja ühe sõnumi tähemärkidest ei piisa kogu vajaliku info edastamiseks, siis võib saata infot mitme sõnumiga samalt telefonilt. Häirekeskuse süsteem seab kogu info automaatselt kokku üheks tervikuks.

Siin on oluline, et info saadetakse ühelt ja samalt telefonilt. Erinevatelt telefoninumbritelt tulnud infot häirekeskuse süsteem automaatselt ühe sündmuse infoks kokku seada ei mõista.

Kas minu asukoht tuleb sõnumiga automaatselt kaasa?

Praegu positsioneeritakse häirekeskuses ainult hädaabinumbrile 112 helistatud kõned. Sõnumiga saadetud teate korral tuleb asukoha info samuti sõnumisse kirja panna. Kõige lühemalt ja kiiremini saab asukoha info edastada GPS-koordinaatidena sellel juhul, kui inimene asub kohas, kus puudub konkreetne aadress.

Kui inimene registreerib end SMS-112 kasutajaks, siis ta saab kohe registreerimise käigus sisestada süsteemi nende asukohtade aadressid, kus ta kõige sagedamini viibib, näiteks kodu, töö, kool, trenn ja nii edasi. Kui süsteemi on sisestanud näiteks kodu aadress ning abi vajatakse just koju, siis pole vaja sõnumisse trükkida aadressi. Piisab, kui asukohaks kirjutada “kodu”. Süsteem annab kohe teada, kus aadressil abivajaja kodu asub.

Aadresside lisamisel ja kustutamisel ei ole piiranguid. Kui näiteks kuulmispuudega inimene läheb paariks tunniks sõbra juurde, siis ta võib enne minekut sõbra aadressi süsteemi sisestada ja hiljem kohe ka kustutada. Süsteemi asukohtade sisestamisel on oluline, et peetakse meeles märksõna, mis iga aadressi juurde kirjutatakse. Seetõttu ei ole mõistlik kirjutada märksõnaks “vanaema1” ja “vanaema2”. Hiljem võivad numbrid segi minna ja nii ei ole ka lootust, et abi kiiresti õigesse kohta jõuab.

Kui palju seda võimalust kasutatakse?

Süsteemis registreeritud mobiilidelt saadavad hädaabisõnumeid kuulmis- ja kõnepuudega inimesed, kes vajavad appi kiirabi, päästet või politseid. On tulnud sõnumeid nii kiirabi kui ka politsei appi kutsumiseks. On olnud sõnumeid, mille peale viiakse abivajaja haiglasse ja on olnud sõnumeid, kus nooremad inimesed annavad teada kaklustest või siis liiklusrikkumisest ehk abi kutsutakse nii, nagu elu selle järele vajaduse ette seab.

Kui ostate telefoni, millelt saab väga kergesti saata sõnumit 112-le, siis palun jälgige, et telefon ei genereeriks sõnumit põhjuseta. Nii hoiate kokku häirekeskuse töötajate aega, mis tuleb raisata põhjuseta saadetud sõnumisaatjatele tagasi helistamiseks.

Loe veel: https://vaegkuuljad.ee/sms-112-luhisonumi-teenus/