Võib-olla olete mõelnud kuuldeaparaadi soetamisele, kuid pole veel päris kindel, kas see ikka paneb paremini kuulma ja kui palju välja paistab.

Paremad teadmised kuuldeaparaatidest aitavad mõista, milliseid variante leidub, millele abivahendit soetades tähelepanu pöörata ja kuidas selle kasutamisega paremini toime tulla. Oluline on teada, et kuuldeaparaat ei taasta normaalset kuulmist, vaid on siiski abivahend.

Kuuldeaparaadid erinevad nii hinna, heli kvaliteedi, mürasummutusvõime, heli puhtuse ning tämbri poolest kui ka selle poolest, kuidas neid kõrva asetatakse. Kõrva- sisesed kuuldeaparaadid valmistatakse inimese kuulmekäigust võetud jäljendi järgi tootjatehases just selle isiku tarbeks. Neid võidakse kasutada kas nähtamatuna kõrvas või täielikult kuulmekäigus ja veidi suuremaid kuulmekanalis.

Kindlasti tuleb aparaati valides arvestada kuulmise vähenemisega, kuid mõned maailma juhtivad kuulde- aparaatide tootjad suudavad juba teha väga võimsaid ja suure kuulmislanguse kompenseerimiseks mõeldud nähtamatuid kõrvasiseseid abivahendeid. Maailma väikseim juhtmeta ühildatav kuulde-aparaat SoundLens Synergy, mida toodab USA firma Starkey (seda kasutavad ka mitu endist Ameerika presidenti), kompenseerib nähtamatuna kõrva sees ka 80 dB suurust kuulmislangust, mida veel mõni aasta tagasi nii väikeste aparaatidega ei suudetud.

Loomulikult on kõrgtehnoloogial vastav hind, mis küünib mitme tuhande euroni. Ja mida väiksem seade, seda rohkem hoolt see vajab ning väikseid patareisid tuleb tihedamini vahetada. Kuid paljude elukvaliteeti ja töövõimet parandab selline tehnikaime oluliselt.

Elektroonikapoodides müüdavad odavad kõrvasisesed vidinad pole kuuldeaparaadid, vaid helivõimendid.

Suurematele kuulmekäigusisestele aparaatidele sobivad veidi suuremad patareid, mille tööiga on pikem, kuid ühe kuni kolme nädala tagant tuleb vahetada nendegi patareisid.Enamik inimesi kasutab hinnalt soodsamaid kuulde-aparaate, mille korpus koos digitaalse sisuga pannakse kõrvalesta taha ja heli juhitakse kuuldetoru kaudu kuulmekäiku kuulmekile lähedale.

Kuuldetorusid on samuti väga erinevaid ning õige otsiku ja aparaadi mudeli valib audioloog, sobitades seda koos patsiendiga. Eesmärk on, et heli kvaliteet oleks igas olukorras parim ja aparaat istuks mugavalt kõrvas ega tuleks ka liikudes ära. Kasutusmugavuse huvides tehakse eritellimusel ka kuulmekäigu jäljendi järgi valmistatavaid individuaalseid kõrvaotsikuid.

Moodsad kõrvasisesed kuuldeaparaadid ja individuaalotsikud valmistatakse tehases 3D-printeriga – nii tagatakse võimalikult täpne sobivus.

Kuidas aparaati valida?

Professionaalset ja igakülgset abi saab kuulmiskeskustest. Elektroonikapoodide odavad kõrvasisesed vidinad pole kuuldeaparaadid, vaid helivõimendid, mis koormavad kõrva liigse müraga ega paranda eriti kõnest arusaamist.

Otsust tehes mõelge ühtlasi läbi, kus te tavaliselt enim liigute ja kas vajate kuulde-aparaati ka töö juures – seegi paneb paika omad nõuded. Paljudel tänapäevastel kuuldeaparaatidel on näiteks kõrvakohina ehk tinnituse maskeerimise funktsioon, mis võib olla suureks abiks selle seisundi all kannatajatele.

Kuulmiskes-kuses võib vaja minna mitut visiiti ja seadistamist. Seda olulisem on järjepidev ning hea koostöö mõlema osapoole vahel. Kui kuulmiskeskuses töötab kõrva-arst, saab ühes kohas lahenduse ka kuuldeaparaati kasutades tekkivatele probleemidele (nt liigne kõrvavaik, kõrva-ärritus). Kahjuks näeme liiga tihti, et ehkki aparaat on soetatud, ei hakata seda kasutama. Kes end aparaadiga algusest peale harjutab, ei taha hiljem enam selleta olla.

Ja vastupidi paljulevinud müüdile aeglustab kuulde-aparaadi kasutamine kuulmise halvenemist. Kui kuulmine on halvenenud mõlemas kõrvas, soovitatakse ka kuulde-aparaati kanda mõlemas kõrvas – see tagab parima kuulmise ja kõnest arusaamise.

Dr Carina Truuverk

Loo autor töötab kuulmiskeskuses Audiale.