Sellest hoolimata pole kuuldavad helid nii täpsed kui tervete inimeste kuuldud hääled, sest isegi implantaatidega ei erista kõrv piisavalt hästi erinevaid helisagedusi ning kuuldud helid kõlavad moondatult ja summutatult. Kui normaalse kuulmisega inimene suudab vahet teha ligi 2000 helil, siis praeguste implantaatidega kuuleb kuulmispuudega inimene pelgalt tosinat heli ning needki kõlavad moonutatult.
Rohkemate sagedustega implantaatide loomine on aga keeruline, sest iga järgmise sageduse äratundmiseks peaks implantaatide «kanalid» suutma kuulmisnärve erineva koha pealt stimuleerida ning nii peaks «kanaleid» olema piisavalt palju. Et aga elekter suudab eluskoest läbi murda, võivad üksteisele lähedal olevad kanalid «kokku sulada».
Nüüd töötab aga Saksamaal asuva Göttingeni ülikooli teadlane Tobias Moser uue tehnika kallal, kus implantaati paigaldadaks umbes sada mikro-LED valgusteid sisaldavat kanalit. «Valgus ei lähe eluskoest läbi ning valgust on mugavam koondada kui voolu,» põhjendas ta.
Moser kasutab oma tehnikas optogeneetikat, mis tähendab geeniteraapiat, kus närvid muudetakse ohutut viirust kasutades valgusele tundlikuks.
Ühe «kanaliga» LED-valgusel põhinevad implantaadid on hiirte puhul juba töötanud ning sel nädalal teatas Moser, et kümne «kanaliga» LED-implantaadid olid edukad ka rottide juures. Inimeste peal katsetamisega Moser praegu veel ei kiirusta, sest esmalt tuleb implantaadid muuta võimalikult vastupidavaks.
Vaata New Scientisti animatsiooni siit: