Täiskasvanute kuulmislangus: kasvav probleem Euroopas

Investeering kuulmistehnoloogiasse parandab elukvaliteeti ja säästab raha ühiskonnas

Kuulmislangus on üks kõige keerulisemaid tervise- ja sotsiaalseid probleeme Euroopas. Suhtlemine on iseloomulik meile kõigile ja see on maailmas tegutsemisvõime aluseks: suhtleme pereliikmetega, sõprade- ja partneritega, tööl või mujal ennast teostades ning meie tervise ja heaolu säilitamine toimib läbi sotsiaalsete sidemete.
Kuulmiskahjustus halvab meie suhtlemisvõimet ja seetõttu mõjutab elu kõiki külgi. Siiski selle mõju sageli ei märgata ja sellega ei tegeleta.

• 51 miljonil täiskasvanul kogu Euroopas on kuulmislangus ja nende inimeste arv kasvab (EFHOH 2016).
• Lääne-Euroopas kaotavad üle 70. aastaste inimesed kuulmiskahjustuse tõttu kõige rohkem produktiivset aega (Davis 2016).
• Raske kuulmislangusega eakad on viis korda suurema dementsuse riskiga, kui need, kellel on normaalne kuulmine (Lin 2012).
• Kuulmislangusega vanemas eas inimestel on suurem oht ​​sattuda sotsiaalsesse isolatsiooni ja kuulmislangus vähendab vaimset heaolu (Shield 2006).
• Kuulmislangusega vanematel inimestel  on kaks ja pool korda suurem tõenäosus kogeda depressiooni kui ilma kuulmislanguseta inimestel (Mathews 2013) ja neil on suurenenud risk sügavaks depressiooniks (Davis 2011).
• Sotsiaalne isolatsioon mõjutab tervist (Cohen 1995) ning vanematel inimestel on tugev seos kuulmislanguse ning kognitiivse allakäigu(Lin 2013), vaimuhaiguse ja dementsuse (Lin 2011) ja enneaegse surmaga (Friburg 2014 Contrera 2015).
• Kuulmislangust seostatakse suuremate meditsiiniliste- ja sotsiaalteenuste tarbimisega.
• Kuulmislangusega inimeste hulgas on kõrgem tööpuudus ja madalam tööhõive (Kochkin 2015).
  Aruannet ja uurimust  toetati Cohleari haridusliku stipendiumiga.
  Aruande on koostanud: Brian Lamb OBE, Sue Archbold PhD ja Ciaran O’Neill.

Kuulmislangus on tervishoiu probleem kogu Euroopas, mis toob kaasa mahukaid kulutusi nii inimestele kui ka avalikule sektorile

Tänapäevased kuuldeaparaadid ja implantaadid võivad seda muuta:

• Viimased kuulmistehnoloogiad, sealhulgas kuuldeaparaadid ja implantaadid, on näidanud, et muudavad kuulmislangusega inimeste elukvaliteeti ja on tasuvad rahalises mõttes (Morris, 2012; Perez & Edmonds, 2012; Bond, 2009).
• Kuuldeaparaatide ning sisekõrva implantaatide kasutamine suurendab konkurentsivõimet ja rahateenimisvõimalust (Kochkin, 2010; Clinkard 2015).
• Kuuldeaparaatide kasutamine on seotud kognitiivse elukvaliteedi languse vähenemisega (Deal, 2015).
• Võrreldes 2009. aastaga on kuulmispuudega inimestel 2015.a. oluliselt vähem piinlik kuuldeaparaate kanda ja kasutajad on rohkem rahul, (Ehima-Anovum, EuroTrak).
• Euroopas on kuulmisabivahendite nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid, kasutamisel suur varieeruvus: näiteks kuuldeaparaatide kasutamine Hispaanias on 2,8  aparaati 1000 inimese kohta ja Taanis on 22,4 aparaati 1000 inimese kohta.
• 53% inimestest 29-st riigist, kes on teadvustanud endale kuulmislanguse olemasolu,  omavad kuulmise abivahendit. Üheksas riigis on tulemus 10% parem; neljas riigis on 10% piirides ja kuueteistkümnes riigis tulemus vähem kui 10% (Ehima-Anovum, EuroTrak).
• Euroopa riigid, kus on kuulmisabivahendite kättesaadavus suurem, nagu Taani, on selliste teenuste kasutamise hind nagu esmatasandi arstiabi ja haiglaravil viibimine kuulmislangusega inimestel madalam (Lamb 2016).
• Paljudes riikides on sisekõrva implantatsiooni kättesaadavus madal; näiteks Raine (2013) hinnangul on 5%-l nendest, kes võiksid kasu saada implantaadist.
• Kuulmislangusega inimesed hindavad sisekõrva implantaadi väärtust majanduslikult kõrgeks (NG 2015).
• Sisekõrva implantatsiooni kättesaadavuse osas on suured erinevused riikide vahel (Archbold, 2014).

Kuuldeaparaadid on toonud märkimisväärse kasu, suurendades kommunikatsiooni ja tagades kvaliteetsema elu koos väiksema riskiga haigestuda kulukatesse haigustesse, nagu dementsus, depressioon ja vaimse tervise probleemid ning sotsiaalne isolatsioon.

Inimesed, kes kasutavad sisekõrva implantaati, kirjeldavad suuri muutusi oma elus- sealhulgas suuremat suhtlemisvõimet, suuremat iseseisvust suhtlemisel, töökoha hankimist ja säilitamist ning suuremat iseseisvust, vähem lootmist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenustele.

Kuulmislanguse tegelik hind

Üha rohkem on tõendeid, et kuulmislanguse majanduslik mõju ühiskonnale nii Euroopas kui kogu maailmas on meditsiiniliste ja sotsiaalsete kulude suurenemine ning arvestada tuleb ka saamatajäänud tulu.
Aastane majanduslik kulu Euroopa riikidel on hinnanguliselt:

• SAKSAMAA € 30 miljardit
• Prantsusmaa € 22 miljardit
• ÜHENDKUNINGRIIK € 22 miljardit
• ITAALIA € 21 miljardit
• HISPAANIA € 16 miljardit
• POOLA € 14 miljardit
• MADALMAADE € 6 miljardit
  (Duthey, 2013)

Uuema uuringu põhjal Inglismaal leiti, et  kuulmislangusega seotud kulusid on hinnanguliselt £30.13 miljardit eurot aastas (sealhulgas meditsiinilised ja sotsiaalsed kulud) (Archbold, Lamb, O’Neil, 2015). Prantsusmaa viimase uuringu põhjal moodustasid kulud 23,4 miljardit eurot (Kervasdoué, J. Hartmann, L. 2016).
Kuulmisabivahenditesse tasub investeerida, et korvata suuremaid kulutusi, mis kokkuvõttes teha tuleb, kui kuulmisabivahendeid EI ole (O’Neil et al., 2016).

Tervishoiusüsteemid peavad arvutama tegeliku kuulmislanguse tervishoiukulu. Kuuldeaparaatidesse ja sisekõrva implantaatidesse mitteinvesteerimist tuleks vaadelda kui suurt riski. See säilitab kulukamat nõudlust tervishoiuteenustele ja sotsiaalhooldusele tulevikus.

Muuta tuleb mõtlemist (mõtteviise) ja kalkuleerides rahvatervisele minevaid kulutusi, mis on suunatud kuulmislangusega tegelemiseks, tuleks kindlasti arvesse võtta, mis läheb riigile maksma see, kui me kuulmisprobleemidega EI tegele.

Soovitused

Kunagi varem ei ole võimalused olnud nii suured, et lahendada kommunikatsiooni- ja tervislikke probleeme kuulmislangusega inimestel, kui nüüd. Edasi on arenenud kuulmisabivahendid ja implantaadid, mis on toonud suuri muutusi kuulmislangusega inimestele. Kuulmistehnoloogiate hinnarentaablus on tõestatud ja suureneb, sest nende hinnad on oluliselt langenud ja nende efektiivsus on suurenenud. Kuulmiskahjustusel on märkimisväärne mõju nii üksikisikule kui ka ühiskonnale, kuid täna saame inimesi aidata näidates neile tänapäeva tehnoloogiate kättesaadavad kõigile, kes neid vajavad:

• Täiskasvanute riiklik teavitusprogramm. Tuleb anda inimestele infot, et inimesed oleks kuulmiskahjustusest rohkem teadlikud ja tegutseksid varakult, et parandada enda tervist ja toimetulekut ning hiljem vältida lisakulusid.
• Kuulmisprobleemide tehniliste lahenduste finantseerimisel tuleks arvesse võtta nende kõrgeid kulusid, mis tuleb kanda siis, kui me kuulmiskaotuse probleemidega ei tegele (s.h. ravi, teenused, abivahendid, nõustamised, rehabilitatsioon).
• Rahastamine peaks sisaldama kuuldeaparaatide ja sisekõrva implantaatide täismaksumust, kuna see säästab riikide tervisele, sotsiaalhoolduse ja hoolekande raha.
• Tervisehoiu strateegia tuleb välja töötada igas Euroopa piirkonnas, UK Action Plan on Hearing Loss tegevuskava eeskujul tuleb kuulmiskahjustusele anda riiklikes tervishoiuteenustes oma koht.
• Sisekõrva implantaatide ja kuuldeaparaatide sobivuse tingimused tuleb üle vaadata nendes Euroopa riikides, kus on piiravad meetmeid.
• Tuleb arendada uuenduslikke teenuste mudeleid, sealhulgas viimaseid uuendusi teleteraapias ja tervisekorralduses nii, et teenuseid saaks pakkuda võimalikult efektiivselt.
• Tuleb võtta kasutusele Euroopa Liidu uus standard, mis varustab patsienti tingimustele vastava sisekõrva implantaadiga, mis vastab kuuldeaparaadi kasutaja EU standardile EN 15927:2010.