4.-6.aprillil toimus Zagrebis Euroopa Vaegkuuljate Liidu (EFHOH) konverents “Understanding Accessibility”, kus osales ka Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaine Külliki Bode.
Konverentsi töökeeleks oli horvaadi keel, selles keeles olid ka ettekanded. Ekraanilt sai lugeda inglisekeelset kirjutustõlget ning Eesti esindaja jaoks toodi lauale ka tahvelarvuti, milles kuvati google abil ka kohmakas eestikeelne tõlge.
Konverentsi avas Horvaatia vaegkuuljate ja kurtide liidu president mrs. Jadranka Kristic. Jadranka on viipekeelne kurt, kes juhib organisatsiooni, mis esindab 12 000 kuulmispuudega inimest.
Lühikesed tervitussõnavõtud olid ka terviseministri dr Plazonicult ja demograafiaministrilt pr Bogdanovicilt. Horvaatias tehakse pingutusi, et leida igale lapsele viipekeeletõlk, et nad saaksid õppida koolis koos teiste lastega.
Tervitussõnad kõlasid ka EFHOH presidendilt Marcel Bobeldijikilt, kes tänas soomlasi, et nad tõid kohale silmusvõimendussüsteemi. Marcel sõnas, et kui eelmisel aastal sai ligipääsetavuse auhinna Ljubljana, siis seekord võitis selle auväärse tiitli Hollandi linn Breda. Hollandis on tubli kurtide ühing, kes seisis selle eest, et kurdid saaksid osaleda võrdväärselt teistega valimistel. Marcel rääkis, et väga oluline on subtiitrite kvaliteet. Kui kasutatakse ebakvaliteetseid ja vigadega subtiitreid, siis inimesed lihtsalt vahetavad telekanalit.
Mr Mher Hakobyan Euroopa Puuetega Inimeste Foorumist rääkis EDF-ist ja puuetega inimeste õiguste konventsioonist. Ta julgustas inimesi pöörduma juhatuse ja spetsialistide poole, kes aitavad neid erinevate küsimuste puhul heameelega.
Mr Tomislav Benja kõneles Horvaatia puuetega inimeste registrist, kus on 510 250 inimest. Registri järgi on 12% horvaatia inimestest puudega, nendest 13 000 inimesel on kuulmispuue, kusjuures 60 % on mehed. Horvaatias kehtib seadus, mis sätestab, et asutus, kus töötab vähemalt 20 töötajat, peab võtma tööle 2 puudega inimest. Kuulmispuudega inimestel, kui nad vastavad kriteeriumidele, on eelised teiste kandidaatide seas.
Nimetatud seadus on aidanud praegu umbes 11000 puudega inimest. Lisaks on rahvatervise instituut alustanud üle50 aastate inimeste elukvaliteedi uuringuga, sealhulgas tehakse koostööd horvaatia kurtide ja vaegkuuljatega.
Hr Masahito Kawamori rahvusvahelisest telekomminikatsiooni liidust näitas videot telefonikõnest, isa-tütre vahel. Isa kõneles telefonis tütrega, ise tema kõnet kuulmata. Tütre jut oli aga tekstina isale nähtav. Nimetatud programmiga telefon on USAs kasutusel, mujal maailmas veel eriti mitte, kuna see sõltub teenusepakkuja võimekusest.
Pr Amelie Rossignol- Farjon Euroopa ringhäälingu liidust rääkis, et liidus on 73 liiget, 46 Euroopa riigist ja 34 Aasiast, Ameerikast ja Aafrikast, ka Eesti on selle liidu liige. Liikmed kasutavad ca 2000 kanalit. 2016 aastal viidu läbi üleeuroopaline ligipääsetavuse uuring. Uuringus kaardistati subtiitrite kättesaadavust, kusjuures Eesti osa oli halliga märgitud, sest andmed ei olevat olnud kättesaadavad (2016 access services survey- subtitling. https://www.google.com/search?q=2016+access+services+survey+subtitling&oq=2016+access+services+survey+subtitling&aqs=chrome..69i57.4368j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8) Subtiitrite edastamiseks kasutatakse kahte viisi- kirjutustõlget ja automaatset tekst-kõne programmi. Probleem on alati sünkroonimises ja kvaliteedis. Kindlasti on vaja tõhustada kirjutustõlkide koolitusi.
Pr Suzana Ivancic, Horvaatia rahvustelevisoonist kõneles, et nendel lisatakse subtiitreid automaatselt. Samas, subtiitritega saateid ei ole palju, 1 kord nädalas on viipekeelne saade, aga iga päev edastatakse ka viipekeelseid uudiseid. Ka parlamendi istungid on viipekeeles. Horvaatia rahvustelevisioonil ongi kohustus vaid viipekeelseid saateid teha, subtiitrite osas sellist kohustust pole. On võetud eesmärgiks, et igal aastal tuleks viipekeelseid saateid 30 minuti võrra rohkem.
Hr Mark Laureyns Euroopa kuuldeaparaatide ühendusest AEA rääkis, et inimesed kuulavad liiga valjult muusikat, mis kahjustab kuulmist. Kuuldeaparaatide tootjad panevad tarbijatele südamele, et tegelikult on võimalik kuuldeaparaatide kasutamist kontrollida arvutite abil. Ehkki inimesed väidavad, et kasutavad kuuldeaparaate iga päev, selgub enamasti, et kas ei kasutata üldse või on tihtilugu kasutatud napilt 1 tund päevas.
Julie Ligeti kõneles Cohlea firmast, mille missiooniks on toetada inimeste kuulmist. Ettevõte sponsoreerib ka EFHOH ja IFHOH. Cohlea sõnul võiks hinnanguliselt lausa 15 miljonit inimest aada kasu kuulmisimplantaadist.
Juha Nikula QLU OY, Transistor AB. rääkis induktsioonsilmusest. Ettevõtte esindajad käivad Soomes asutustes mõõtmas, kas silmus töötab õigesti või mitte, kogutud andmed lisatakse veebilehele. Töö võtab aega vaid 15 minutit.. Konverentsi ruumis oli ka silmusvõimenduse indikaator, mis normaalse valjusega rääkides näitas rohelist tuld, aga kui keegi liiga kõvasti kõneles, muutus punaseks. Saalist kostus ettepanek, et indikaatorit võiks edasi arendada selliselt, et kui keegi räägib liiga kiiresti, siis võiks mikrofon end üldse välja lülitada J
Hr Darijo Jurišic – Ombudsmani büroost rääkis, et Horvaatias on hoopiski ombudswoman, kes tegeleb puuetega inimestega ja on ise ka puudega. Mõned teemad, millega nad on tegelenud, näiteks Horvaatia kurtide ja vaegkuuljate spordiühingud ei saa samasugust raha võrreldes teiste ühingutega. Tasuta aparaadi saab vaid 18 aastaseni, siis peab maksma. Patareid peaksid olema tasuta ja neid antakse kõigile võrdselt. Tehnoloogia on ju odav, aga seda ei kasutata piisavalt, nt lennujaamades, bussijaamades võiks olla kirjalik info.
Luka Bonetti tutvustas kuuldeaparaatide rahulolu küsitlust, kust selgus, et kõige suurem probleem on müra. Need, kellel oli 2 aparaati, olid õnnelikumad, kui need, kes kasutasid vaid ühte aparaati. Iva Hrastinski lisas, tähtis on ka enesehinnang ja rahulolu eluga. Nende inimeste enesehinnang oli madalam, kellel ei olnud seost kurtide kultuuri ja puuetega inimestega. Eelkõige puudutab rahulolematus hiliskurdistunud inimesi. Ei ole oluline vaid tehniline abivahend vaid just enesehinnang ja vaimne tervis.
Maailmas löövad laineid Text on top ja Text on tap programmid- http://text-on-tap.live/?fbclid=IwAR0pyE_g5C0PJH8ycnfdTzjU_az9Vd-CWzLdE-pOZysrWJuwVdJJZKyDMEo#channel=EDF&youtube=bmRtu1RaK4Q
Pr Caro Münchenist tutvustas LTA projekti, mille raames õpetatakse, kuidas subtiitreid saab automaatselt lisada. Kirjutustõlk räägib ümber kogu kõneldava jutu ning tekst ilmub automaatselt ekraanile. Tõlk parandab ainult väikeseid vigu. Selle projektiga saab veel liituda.
Järgmisel päeval, 6.aprillil, toimus EFHOH üldkoosolek, kus võeti vastu majandusaasta aruanne. EFHOH on saanud sponsoritelt 7500 eurot, peamiselt aga saadakse raha liikmemaksudest, umbes 6800 eurot, kogueelarve on 15 820 eurot. Võeti vastu uus liige Gruusiast, samas on välja astunud üks Poola ja üks hollandi organisatsioon. Tõsteti liikmemaks, alates järgmisest aastast tuleb Eestil tasuda 181,50 eurot.
Kõige suurem vaegkuuljate organisatsioon on Norras, kus on 67 000 liiget. Norra organisatsioon viib juba 20 aastat läbi uuringut, millele vastavad 120 000 inimest. Kokku on Norras vaegkuuljaid 1 miljon.
EFHOH juurde moodustati tinnituse töögrupp, kui keegi soovib sellega liituda, siis tuleb võtta ühendust Marcel Bobedijkiga.
Järgmise aasta konverents toimub 25.-30.mail Budapestis.
Konverentsi kohta on informatsioon ja lisamaterjalid siin: http://www.hsgn.hr/efhoh-conferenceagm-2019/
Konverentsil osalemist toetas Kodanikuühenduse Sihtkapital.
