Eesti Vaegkuuljate Liit on välja koolitanud 15 kogemusnõustajat, kellest aktiivselt osutab teenust 9 inimest. Kogemusnõustajate teenust rahastab nii Eesti Töötukassa kui ka Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa juhtumikorraldaja hindab abivajadust ning suunab kliendi kas kogemusnõustaja teenusele või rehabilitatsiooniteenusele, mis sisaldab samuti kogemusnõustaja teenust. Hetkel osutame kogemusnõustamisteenust Tallinnas, Tartus, Narvas,  Rakveres, Viljandis, Kärdlas ja Valgas.

Sotsiaalkindlustusameti kaudu saab kogemusnõustaja teenust rehabilitatsiooniteenuse raames.

Meie kogemusnõustajad:

Kogemusnõustamise kohta leiate rohkem infot siit:

Kogemusnõustamisteenuse raames saab klient ka kuulmisnõustamisteenust. Kuulmisnõustamine on kuulmispuudega inimeste, nende pereliikmete ja teiste kuulmisprobleemidega kokkupuutuvate inimeste nõustamine.

Eesti Vaegkuuljate Liit pakub tasuta kuulmisnõustamisteenust piirkondlike vaegkuuljate ühingute juures. Kuulmisnõustaja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest ja muudest olukordadest põhjustatud kuulmislanguse tagajärjel väljenduvaid kõrval- ja järelmõjusid. Kuulmisnõustaja aitab kuulmispuudega inimestel, nende pereliikmetel ja teistel kuulmisprobleemidega kokkupuutuvatel inimestel mõista nõustatava hetkeolukorda ja leida lahendusi. Oluline on nõustatava igakülgne toetamine eesmärgiga parandada tema toimetulekut ühiskonnas.

Kuulmisnõustaja teenuse saamiseks palume pöörduda oma maakonna kuulmisnõustaja poole. Vajalikud kontaktid leiad “Liikmed” lehelt.

Kuulmisnõustaja:

  1. 1)   abistab klienti rehabilitatsiooniteenusega ning puude ja töövõime määramisega seotud erinevate dokumentide vormistamisel, arvestades kliendi vajadusi, võimalusi ja võimekust;
  2. 2)   annab soovitusi tööturuteenuste valdkonnas, abistab tööotsingutel; vajadusel suhtleb tööandjaga, tööturuametiga või läheb tööintervjuule kaasa;
  3. 3)   annab soovitusi karjäärivaldkonnas, vajadusel suhtleb õppeasutusega või läheb kooli/koolitusasutusse kaasa;
  4. 4)   annab nõu eluruumide kohandamise suhtes, suunab klienti leidma vastavaid spetsialiste;
  5. 5)   suhtleb kuulmispuudega inimeste pereliikmetega ja võrgustikuga (naabrid, tuttavad, õppeasutus, töökoht, sõbrad, eraldi elavad pereliikmed jt);
  6. 6)   suhtleb vajadusel sotsiaaltöötajate, kõrvaarstide, kuulmiskeskuste jt asutustega, kellest oleneb kliendi heaolu;
  7. 7)   teeb kokkuleppel ka kodu- ja haiglakülastusi (eriti eakate vaegkuuljate puhul, kel pole jaksu kohapeale tulla);
  8. 8)   Kuressaares registreerib inimesi, kes soovivad kuulmiskeskuste teenust kohapeal saada, tellib keskuse meeskonna saarele, teatab inimestele vastuvõtu kellaaja;
  9. 9)   laenutab äärmise vajaduse korral kuuldeaparaate, seniks kui vaegkuulja kuuldeaparaat on paranduses;
  10. 10)  jagab või laenutab kuulmisalaseid brošüüre;
  11. 11)    annab infot kohaliku vaegkuuljate ühingu tegemistest, üritustest;
  12. 12)    tegeleb ennetustööga, külastab koole, asutusi jne, räägib kuulmishoiust;