Liidust

Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, kelle missiooniks on kaasa aidata kuulmispuuetega inimeste iseseisvaks toimetulekuks vajalike tingimuste ja sotsiaalse keskkonna loomisele. EVLi kuulub 17 liikmesorganisatsiooni üle Eesti, üle 1200 liikmega. Katusorganisatsioon aga seisab kõikide kuulmislangusega inimeste eest, keda on Eestis juba 20 %.

Põhikirja järgi on Liidu tegevuse põhieesmärk olla kuulmispuuetega inimeste abistamise ja nende elukvaliteedi parandamiseks tehtava töö kolmanda sektori üle-eestiline juhtiv koostöö- ning koordinatsiooni organisatsioon.

EVL juhib kuueliikmeline juhatus, lisaks on organisatsioonil ka Nõukogu, kellel on nõuandev roll. Järelvalvet teostab revident ja üldkogu. Organisatsioonis on palgaline tegevjuht ja raamatupidaja. Lisaks on töövõtulepinguga tööl rehabilitatsioonimeeskonna liikmed.

Eesti Vaegkuuljate Liit loob lisaväärtust eelkõige sellega, et tegeleme vaegkuuljatele esmatasandil kuulmisnõustamise ja rehabilitatsiooni pakkumisega. Meie praeguse tegevuse suuremad saavutused on rehabilitatsiooniasutuse loomine, kogemusnõustamisteenuse käivitamine, kirjutustõlketeenuse maaletoomine ja käivitamine, iga aastane Selge Kõneleja valimine ja Kõku suveürituste korraldamine.

Eesti Vaegkuuljate Liit peab oluliseks tegevuseks kuulmislangusega inimeste elukvaliteedi parandamisel teavitustööd ja kuulmisrehabilitatsiooni. Ehkki Eestis on kuulmisabivahendite kättesaadavus paranenud, ei jõua suurem osa inimesi siiski kuulmiskeskustesse ega saa kuulmisabi.  EVL oma liikmesorganisatsioonidega on aastaid aidanud abivajajaid kohapeal ning suunanud neid spetsialistide juurde. EVL on ka ainus rehabilitatsiooniasutus, mis tegeleb täiskasvanud kuulmislangusega inimestega, sh ka viipekeelsete kurtidega. Oleme koolitanud välja 15 kogemusnõustajat, kellest töötavad rehabilitatsiooniasutuses 8 inimest. Korraldame regulaarselt koolitusi kuulmisnõustajatele üle Eesti, iga liikmesorganisatsiooni juhatuses on olemas kuulmisnõustaja, kes oma ühingu liikmete seas (vähemal määral ka oma maakonnas teistele inimestele) infot edasi annab.

PÕHIEESMÄRGID

  • Liikmesorganisatsioonide tegevuse koordineerimine.
  • Vaegkuuljatele toimetulekule kaasaaitamine.
  • Olla koostööorganiks vaegkuulmisega tegelevate ühingute, riigi ning omavalitsuste vahel.

PÕHITEGEVUSED

  • Vaegkuuljate probleemide teadvustamine ja nende lahendamisele kaasaaitamine.
  • Osalemine kuulmispuudega inimesi puudutavate seaduste ja muude õigusaktide ning arengukavade väljatöötamineses ja elluviimises.
  • Koostöö tegemine sotsiaal-, tervishoiu-, kuulmisrehabilitatsiooniasutustega.
  • Vaegkuulmisalaste publikatsioonide ja infomaterjali väljaandmine ja levitamine, info- ja teabepäevade ning koolituste korraldamine.
  • Liikmesorganisatsioonide tegevuse koordineerimine ja toetamine.
  • Koostöö tegemine liidu tegevusest huvitatud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega nii Eestis, kui ka välismaal, ning info vahendamine.

ASUTAMINE

  • Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL) on asutatud 6. märtsil 1993. aastal, Tallinnas. Kuni 2005. aastani kandis nime Eesti Vaegkuuljate Ühing (EVKÜ).

LIIKMESKOND

  • Ühingusse kuulub 17 liikmesorganisatsiooni, milledesse on liitunud 2012. aastal 1030 kuulmispuudega inimest. Ühingusse liikmeks astumine toimub avalduse alusel.

KUULUMINE LIITU VÕIMALDAB

  • saada vajalikku informatsiooni kuulmispuudest ja võimalustest, kuidas vähendada kuulmisvaegusega kaasnevaid probleeme;
  • saada teavet abivahenditest ja rehabilitatsioonist;
  • saada infot sotsiaalabi-ja teenuste kohta;
  • mõjutada vaegkuuljaid puudutavaid seadusandlikke otsuseid;
  • muutuda ühiskondlikult aktiivseks ja oma eluga paremini toimetulevaks;
  • saada soodushinnaga kuuldeaparaadi patareisid;
  • saada tasuta infolehte AURIS.

Liidu liige peab maksma liikmemaksu, täitma liidu põhikirja, edendama liidu tegevust jm.

TEGEVUSVORMID

  • organiseeritud kooskäimised (kohtumisüritused, loengud, vestlused);
  • kuulmis-nõustamine ja kohanemiskursused ning õppeseminarid;
  • harrastustegevus (spordi-, käsitöö-, kunstiringid);
  • enesetäiendamine (arvuti- ja keeleõpe).

LIIDU ORGANID

  • üldkogu, kus arutatakse liidu aastategevust ja võetakse vastu üleliidulisi otsuseid;
  • 7 liikmeline juhatus;
  • 3 liikmeline nõukoda
  • revident.

LIIDU INFO

  • Väiketrükised.
  • Voldikud.
  • Infopäevad.
  • Infoleht “AURIS”.
  • Ajakiri “Meie ise”.
  • Kodulehekülg internetis: http://www.vaegkuuljad.ee
  • Ajakirjandus, raadio, TV.

KOOSTÖÖ

  • KÜSK
  • Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.
  • Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondiga.
  • Eesti Kurtide Liiduga.
  • Eesti Viipekeele Tõlkide Ühinguga.
  • Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liiduga.
  • Kuulmirehabilitatsioonikeskustega Tallinnas ja Tartus.
  • Kuulmishäiretega laste koolidega Tartus ja Tallinnas.

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

  • Soome Kuulmishoolde Liiduga alates 1992. aastast.
  • EVL on alates 1995 a. rahvusvahelise vaegkuuljate organisatsiooni IFOH-Europe liige.
  • Rootsi Värmlandi Vaegkuuljate ühinguga 1999. aastast.
  • Rootsi HRF (president Jan-Peter Strömgren).
  • Norra Hedmarki HLF (juhataja hr. Trend Solvang).

Oleme kantud tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja. Oleme registreeritud ka majandustegevuse registris rehabilitatsiooniasutusena. Meie tegevus on vastavuses Eesti kodanikuühenduste eetikakoodeksi põhimõtetega.